Aastavahetuseks...

2012. aasta on möödunud ja jätnud oma jälje ajavakku. 

Valga linna jaoks oli mööduv aasta piiride ületamise aasta.

Kaksiklinna Valga-Valka mõlemal poolel saab nüüd õppida nii eesti kui läti keeles. Valgamaa kutseõppekeskus pakub kaasaegset kutseõpet nüüd ka Lätile ja meie noortel on võimalik emakeeles saada osa Valka kõrgetasemelisest kunstiharidusest. Uuest aastast pakub Valga ümberkaudsete omavalitsuste lastele, linna lastega samadel tingimustel kõiki linna huvi- ja sporditegevusi, ilma naabritele arveid esitamata. Me mõistame et linnapiirkondade areng koostöös lähivaldadega  paremate elamis- ja töövõimaluste pakkumiseks ning oskus jagada parimat olemasolevat oma naabritega, on tuleviku ellujäämismudel.

Valga linna jaoks oli möödunud aasta plaanide pidamise aasta.

Kümnete inimeste abil ja linnarahva head nõu kuulates saime valmis uue kava, kuidas Valga võiks olla 2020. aastaks jällegi Liivimaa süda – reibas, roheline ja rahvusvaheline. Üheskoos Valkaga leppisime kokku, mida me tahame ära teha uues Eesti-Läti programmis aastatel 2014-20. Alustasime eeltoimingutega, mis aitavad uuendada tänavavalgustuse, gümnaasiumihoonena Valga Valge maja ja taaselustavad linna ajaloolise tuumiku Jaani kiriku kvartalis.

Vahel tundub meil ilma põhjuseta nappivat usku oma linna tulevikku. Terves Eestis ja Euroopaski rahvastik väheneb, vananeb ja linnastub. Demograafiline katk, majandusvabaduse eelistamine inimlikkusele, on toonud tagajärgi, mida ei suutnud sõjad ja küüditamine. Nüüd aga pole meil peale iseenda kellelegi näpuga näidata. Ja pole vajagi. Valga kaksiklinnana on unikaalne ja meil on palju kasutamata võimalusi. Loobugem üheskoos küsimusest „Miks keegi ei tee midagi?“, vaid küsime „Mida mina teha saan?“ või veel parem – „Mida me saame koos teha?“. Veendusin möödunud aastal mitmel korral, et kui on algatajaid, siis on ka kaasamõtlejaid ja –tulijad.

2012. aasta oli tormiline, kuid juba vanarahvas teab, et enne sula on tuisk ja õige suvi saab alguse siis, kui kevadine äike on ära olnud. Uus aasta toob Valgas palju ehitustöid. Valmib koolimaja ja uuendatud saab jaamahoone, maa alla saavad torud ja sinna peale uus teekate.

Aga mitte see pole peamine. Soovin uuel aastal kõigile meie linna elanikele ja sõpradele rohkem ettevõtlikkust ja ühtehoidmist, julgeid algatusi ja aktiivset kaasalöömist. Naeratage ja linn naeratab teile vastu.

Head uut aastat!

Valga linna koolivõrgust Tanklale

Küsitles Katre Kikkas. Avaldatud lühendatult Tankla  2012 kevadkuu väljaandes.

* Miks on plaanis Valga koolivõrku muuta?

Põhjuseid on palju, loetlen olulisemad:

1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus eristab selgelt põhihariduse ja gümnaasiumihariduse eesmärgid: põhihariduse esiplaanil on kasvatusprotsess ning õpioskuste ja sotsiaalse toimetuleku (koostöö, teistega arvestamine) arendamine, siis gümnaasiumihariduses maailmapildi süvendamine, iseseisva töö harjumuse kujundamine ja ainekeskne õppekava.

2. Õpilaste arv on viimase 10 aasta jooksul vähenenud 1/3 võrra ja ilmselt jätkub aeglane langus ka edaspidi. Selline trend on kogu Eestis, mistõttu koolidevaheline konkurents õpilaste pärast teravneb.

3. Valga gümnaasium on teenimatult kaotanud õpilasi teistele koolidele, kus õppekvaliteet on mitmelgi puhul madalam, kuid pakutakse noortele väliselt atraktiivset õppekeskkonda.

* Mis plaan konkreetselt on?

Selle aasta 1. septembrist on Valga gümnaasiumis ainult gümnaasiumiastme klassid (10.-12.) ja eestikeelne põhiharidus koondub ühte kooli – Valga põhikooli.

* Mis muutub?

Valga gümnaasium saab areneda kaasaegseks, valikuid pakkuvaks ja kvaliteetset gümnaasiumiharidus pakkuvaks kooliks, mis suudab olla konkurentsivõimeline Valgamaal ja kaugemalgi.

Valga põhikool muutub veelgi tugevamaks, mitmekülgsemaks ja põhihariduse tase paraneb ja ühtlustub. Põhikooli lõpetaja peaks mõtestatult oskama valida endale edasist haridusteed (kas gümnaasiumi õppesuund või kutsehariduse eriala) ja suutma seal ka tulemuslikult õppida.

* Millal?

Ükski kool ei saa iial valmis :-) Selle aasta 1. septembrist alustatakse uue koolivõrguna juriidilises mõttes. Valga gümnaasiumis pakutakse sügisest kolme õppesuunda ja kahe ettevalmistamine on käimas. Kui valmib Kungla 16 õppehoone, siis saavad koolid ka oma „päriskodud“: Valga gümnaasium hakkab koos mittestatsionaarse osakonnaga asuma J. Kuperjanovi 10 (Valga Valge maja), Valga põhikooli 1. ja 2. klassid Vabaduse 13 ja 3.-9. klassid Kungla 16 õppehoones. Kindlasti on vaja korrastada õpilaskodu. Koolid on koostanud arengukavad aastateks 2012-2015, mille täitmist linnavalitsus igati toetab.

* Mis on muutuste eesmärgid?

Soovime pakkuda Valgas head, mitmekülgset ja noori köitvat kooliharidust.

* Mis on muutuste positiivsed küljed?

Valga saab uuesti tuntuks hea ja huvitava gümnaasiumilinnana. Valga põhikool saab tasemel ja mitmekülgse õppekeskkonna (sh ujula, aula, laboratooriumid). Veelgi olulisemaks pean muutusi koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste mõtlemises ja õppetöösse suhtumises.

* Mis on muutuste negatiivsed küljed?

Ajutiselt toob ümberkorraldus kaasa mõningat segadust ja ühekordseid täiendavaid kulusid. Kuid see kõik on üheskoos ületatav.

* Missuguseid läbirääkimisi on peetud? Kellega?

Kohtumisi linnarahva, õpetajate, kooliperede, hoolekogude ja paljude teistega on olnud kümneid. Ma ise olen sellel teemal arutlenud erinevatel kokkusaamistel vähemalt 20 korda. Kohtututud on Haridus- ja teadusministeeriumi esindusega, Riigikogu saadikutega ja Valga linna noortevolikoguga. Ma ei tea Valga linna senises ajaloos  nii pikka ja põhjalikku ning sedavõrd ulatusliku kaastatusega protsessi.

* Kes toetavad uut plaani? Kes on uue plaani vastu?

100% toetus muutustele on võimalik ainult riikides, mida juhivad diktaatorid. Toetus uuele koolivõrgule on ülekaalukas ja kasvab pidevalt. Selgelt eristuvaid vastastegruppe pole. Viimased umbusklikud veenduvad valitud tee õigsuses ilmselt siis, kui näevad oma silmaga uue koolivõrgu toimimist. Ja see on muutuste puhul loomulik.

* Missugused on olnud nende argumendid? 

Muredena tuuakse välja selgusetus (hirm?) muudatuste ees ja koolihoonete olukord. Koolide juhid selgitavad õpilastele, lastevanematele ja õpetajatele millised muudatused ees seisavad ja kuidas see neid mõjutab. Olen valmis andma selgitusi muutuste põhjustest ja eesmärkidest nii kaua kui seda vajalikuks peetakse. Koolihooned saavad korda kokkulepitud järjekorras igal juhul, sõltumata sellest, milline on koolivõrk.