Küsitles Katre Kikkas. Avaldatud lühendatult Tankla 2012 kevadkuu väljaandes.
* Miks on plaanis Valga koolivõrku muuta?
Põhjuseid on palju,
loetlen olulisemad:
1. Põhikooli- ja
gümnaasiumiseadus eristab selgelt põhihariduse ja gümnaasiumihariduse
eesmärgid: põhihariduse esiplaanil on
kasvatusprotsess ning õpioskuste ja
sotsiaalse toimetuleku (koostöö,
teistega arvestamine) arendamine, siis gümnaasiumihariduses
maailmapildi süvendamine, iseseisva töö
harjumuse kujundamine ja ainekeskne
õppekava.
2. Õpilaste arv on
viimase 10 aasta jooksul vähenenud 1/3 võrra ja ilmselt jätkub aeglane langus
ka edaspidi. Selline trend on kogu Eestis, mistõttu koolidevaheline konkurents
õpilaste pärast teravneb.
3. Valga gümnaasium
on teenimatult kaotanud õpilasi teistele koolidele, kus õppekvaliteet on
mitmelgi puhul madalam, kuid pakutakse noortele väliselt atraktiivset
õppekeskkonda.
* Mis plaan konkreetselt on?
Selle aasta 1.
septembrist on Valga gümnaasiumis ainult gümnaasiumiastme klassid (10.-12.) ja
eestikeelne põhiharidus koondub ühte kooli – Valga põhikooli.
* Mis muutub?
Valga gümnaasium saab
areneda kaasaegseks, valikuid pakkuvaks ja kvaliteetset gümnaasiumiharidus
pakkuvaks kooliks, mis suudab olla konkurentsivõimeline Valgamaal ja
kaugemalgi.
Valga põhikool
muutub veelgi tugevamaks, mitmekülgsemaks ja põhihariduse tase paraneb ja ühtlustub.
Põhikooli lõpetaja peaks mõtestatult oskama valida endale edasist haridusteed
(kas gümnaasiumi õppesuund või kutsehariduse eriala) ja suutma seal ka
tulemuslikult õppida.
* Millal?
Ükski kool ei saa
iial valmis :-) Selle aasta 1. septembrist alustatakse uue
koolivõrguna juriidilises mõttes. Valga gümnaasiumis pakutakse sügisest kolme
õppesuunda ja kahe ettevalmistamine on käimas. Kui valmib Kungla 16 õppehoone,
siis saavad koolid ka oma „päriskodud“: Valga gümnaasium hakkab koos
mittestatsionaarse osakonnaga asuma J. Kuperjanovi 10 (Valga Valge maja), Valga
põhikooli 1. ja 2. klassid Vabaduse 13 ja 3.-9. klassid Kungla 16 õppehoones. Kindlasti
on vaja korrastada õpilaskodu. Koolid on koostanud arengukavad aastateks 2012-2015,
mille täitmist linnavalitsus igati toetab.
* Mis on muutuste eesmärgid?
Soovime pakkuda
Valgas head, mitmekülgset ja noori köitvat kooliharidust.
* Mis on muutuste positiivsed küljed?
Valga saab uuesti
tuntuks hea ja huvitava gümnaasiumilinnana. Valga põhikool saab tasemel ja
mitmekülgse õppekeskkonna (sh ujula, aula, laboratooriumid). Veelgi olulisemaks
pean muutusi koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste mõtlemises ja õppetöösse
suhtumises.
* Mis on muutuste negatiivsed küljed?
Ajutiselt toob ümberkorraldus
kaasa mõningat segadust ja ühekordseid täiendavaid kulusid. Kuid see kõik on
üheskoos ületatav.
* Missuguseid läbirääkimisi on peetud? Kellega?
Kohtumisi
linnarahva, õpetajate, kooliperede, hoolekogude ja paljude teistega on olnud kümneid.
Ma ise olen sellel teemal arutlenud erinevatel kokkusaamistel vähemalt 20
korda. Kohtututud on Haridus- ja teadusministeeriumi esindusega, Riigikogu
saadikutega ja Valga linna noortevolikoguga. Ma ei tea Valga linna senises
ajaloos nii pikka ja põhjalikku ning
sedavõrd ulatusliku kaastatusega protsessi.
* Kes toetavad uut plaani? Kes on uue plaani vastu?
100% toetus
muutustele on võimalik ainult riikides, mida juhivad diktaatorid. Toetus uuele koolivõrgule
on ülekaalukas ja kasvab pidevalt. Selgelt eristuvaid vastastegruppe pole.
Viimased umbusklikud veenduvad valitud tee õigsuses ilmselt siis, kui näevad
oma silmaga uue koolivõrgu toimimist. Ja see on muutuste puhul loomulik.
* Missugused on olnud nende argumendid?
Muredena tuuakse välja selgusetus (hirm?) muudatuste ees ja
koolihoonete olukord. Koolide juhid selgitavad õpilastele, lastevanematele ja
õpetajatele millised muudatused ees seisavad ja kuidas see neid mõjutab. Olen
valmis andma selgitusi muutuste põhjustest ja eesmärkidest nii kaua kui seda vajalikuks
peetakse. Koolihooned saavad korda kokkulepitud järjekorras igal juhul,
sõltumata sellest, milline on koolivõrk.
