Õpetajad suudavad muuta maailma paremaks

Teel minevikust tulevikku kohtame kõik oma teel õpetajat, isegi üsna mitmeid ja mitu korda. Need kohtumised ja vestlused, mis kestavad 45 minutit ja korduvad regulaarselt mõningase aja jooksul nädalast nädalasse, mitte ainult ei määra meie tulevikku, vaid muudavad tulevikku iseennast. Tundub müstika? Selgitan.

Kui sõnaga pedagoog tähistati Vana Kreekas lapse kooli ja koolist koju saatjat, siis tänaseks on
pedagoogist e ilusama nimega õpetajast saanud võimas meedium, peaaegu parapsühholoogiliste võimetega inimene, kes peab ajalukku kaduvast maailmast noppima välja vajaliku, neid mõtestama ja neid õpilaste teadmisteks ja väärtusteks kujundama.

See ei ole lihtne. Lisaks õpetamisele, tuleb õpetajal olla tervendaja ja diplomaat, sest meie üle mere, üle piiri või lihtsalt ületöötate vanematega perede probleemid, asjadekultuse ajastu ja kõikide võistlus kõikidega toob klassiruumi terve laadapalagani, kus para- ja põhiväärtusi jutlustatakse segiläbi ning õpetajal eelnimetatud ametitele veel ka hea ja halva eristamise kohtuniku tööd on vaja teha.

Maailm oleks hukkunud, kui õpetajad seda kõike poleks suutnud. Nii ongi õpetajate võim kujundada
tulevikku suurem, kui seda on kõikidel valitsustel, riigi- ja muudel kogudel kokku. Õpetajate valikud ja väärtused, mida nad kannavad, muudavad maailma. See on suur jõud. Ja see on suur vastutus.

Soovin kõikidele õpetajatel jõudu maailma paremaks muutmisel ja päikselist õpetajate päeva!

Eesti rahva tervis ei kannata avaliku joomise lubamist

Alkoholism on haigus ja pahe, mis Eestis hävitab elusid ja pärsib meie majandust. 16. septembril Tallinnas justiitsminister Anveldi ja sotsiaalkaitseminister Küti poolt läbi viidud ümarlaual näitas Tervise Arengu Instituut jätkuvalt kõrget eestlaste alkoholitarbimist ja vastukaaluks uuringut, mis tõestas enamuse küsitletavate halvakspanu avalikule alkoholitarbimisele. Sellistele näitajatele tuginedes oleks oodatav veelgi karmim suhtumine alkoholi müümise ja tarbimise reguleerimisel, kuid 1. juulist jõustunud korrakaitseseadus hoopiski leevendab avalikku joomarlust.

Seaduse vastuvõtjad Riigikogu eelmisest koosseisust (vastu võetud 23.02.2011!) kaitsevad end väidetega, et ega ka varasemalt suudetud kontrollida avalikus kohas alkoholitarbimist (näiteks metsas või mererannas). Samuti osa õigusteoreetikuid väidab, et väikese osa paharettide pärast ei tohiks piirata kõikide inimeste õigusi end vabalt tunda. Igal ühel oma vaatenurk ja kindlasti sellest vaadates ka õigus, kuid vaadates kurbi numbreid ja Eestis ringi, ei kannata Eesti rahva tervis avaliku joomise lauslubamist välja. Kuigi alkoholitarbimine võib alata ja algselt kulgeda rahumeelselt, on see selge eeskuju vaba aja veetmise sisustamiseks meie järelkasvule ning samuti ei tohi unustada, et joobes inimese või seltskonna käitumine on sama ettearvamatu, kui metsloomal. Ühiskond ja kogukonnad ootavad pahega võitluses seadusandja suuremat tuge. Jõustunud seadus võib-olla ei muudagi de facto midagi, kuid igal juhul on selle rõhuasetus alkoholitarbimise suurema eksponeerimise suunas.

Kuidas siis edasi? Osa kohalikke omavalitsusi ja poliitikuid on leidnud võimaluse saada tähelepanu ja asunud populistlikult keelama oma linna/valla territooriumil alkoholitarbimist. Jaburuses on mindud nii kaugele, et mõni omavalitsus paigaldab lausa märke, kus tähistatakse piirkondi, kus joomine on tervitatav. Valga linnas algatan linnavolikogu korrakaitsekomisjonis arutelu, kuidas Valga linnas uue seaduse valguses edasi tegutseda. Ministrite ümarlaual kinnitasid nii justiitsminister, kui ka politsei esindajad, et igal inimesel on õigus politseiga ühendust võtta, kui teda häirib avalik alkoholitarbimine. Mingit mõõdupuud häirituse mõõtmiseks pole. Seetõttu kui tunnete ennast häirituna, siis teavitage – politsei peab reageerima. Minister Anvelt tuleb korrakaitse seaduse muutmiseks ettepanekutega välja hiljemalt oktoobrikuus. Igal juhul on mõistlik lahendada seaduse ja ühiskonna ootuste vastuolu Eestis ühtemoodi, mitte igal pool isemoodi. Senini kutsun üles kõiki mitte kasutama kõiki meile jäetud vabadusi – näiteks seadus ei keela meid kaljult alla hüppamast ja ennast põlema panemast. Mõistlik osa meist ei tee seda kunagi ja hoiab ka teisi seda tegemast.

Eestimaa sünnipäevaks

Valgast algab Eestimaa. See kuidas me näeme Valgat ja Eestit, on justkui peeglisse vaatamine.
Meile võib see pilt meeldida või mitte, kuid muutuda saab see ainult siis, kui muudame end ise.
Muutuse eelduseks on teadmine, kus me oleme ja kujutlusvõime millisena ennast näha tahame .

Aeg-ajalt tuleb rängast minevikupärandist lahti saada, enne kui saab rohkem energiat kulutada tuleviku ehitamisele.
Minu südant kriipis uudislugu, milles väideti, et Valga korteri eest ei saa Tallinnas WCdki. Ilmselt oli selle tsitaadi ütlejal tol hetkel halb tuju, kuid  tal oli siiski õigus. Kontrollisin mitmeid kinnisvaraportaale - Tallinnas ei ole tõesti ühtegi WCd müügis, seega tuleb Valgas müüdud korteri rahaga midagi muud osta. Kuid ilma naljata: Nõukogude aeg jättis maha mitmesugust prahti - nii materiaalses kui mentaalses mõttes. See tuleb koristada.

Meil on kava, kuidas linn kolemajadest järk-järgult vabastada ja me tahame sellega Euroopa rahade toel alustada nii kiiresti kui võimalik. Valga ja Valka vahel on kokku lepitud piiriala korrastamises ja ühiseks linnakeskuseks muutmiseks.

Käesolev aasta on Valga aasta. Lisaks linnaõiguste saamise juubeliaastale möödub 200 aastat koolmeister Janis Cimze sünnist, kes 165 aastat tagasi tõi oma kuulsa seminari Valgast paari versta kaugusele. Seal vaimuga toidetud rahvuslik meelsus on kindlasti Eesti ja ka Läti iseseisvumisele kaasaaitajaid. Me võime uhkusega märkida, et Cimze seminarist on läbi käinud  Carl Robert Jakobson, Hans Einer, Aleksander Kunileid ja Aleksander Läte.
Tuntud läti kultuuritegelastest õppisid Cimze seminaris näiteks Kārlis Baumanis, Auseklis, Indriķis Zīle.

Sel aastal tähistame ja 95. juubeliaastat eestikeelse gümnaasiumihariduse andmisest Valgas. Olgugi et keskharidust on Valgas teadaolevalt antud juba üle 225 aasta, oli see oluline sündmus Valga saamiseks tugevaks Eesti linnaks.

Meie hulgas on kahjuks üha vähem neid, kes mäletavad Eesti iseseisvumise kujunemist ja neid väärtusi, miks Eesti riik üldse loodi. Me usume ja usaldame neid, nende mälestuste põhjal.
Meie hulgas on järjest vähem neid, kes erinevatel aegadel on Eesti iseseisvuse eest võidelnud. Eesti vabadus oli neile elustki kallim. Me oleme tänulikud neile ja austame neid.
Seetõttu peab meie hulgas peab olema järjest enam neid, kes suudavad Eesti tulevikku näha paremana, kui tänane avanev pilt meile teinekord lubab.


Seeläbi saab Valga uueks ja paremaks ning Eesti saab selliseks, millisena teda näha tahame - edukaks ja hoolivaks, rõõmsameelseks ja tulevikkuvaatavaks.

Elagu Eesti!

Algav aasta on Valga aasta

Edu saavutamiseks ja positiivse eluhoiaku hoidmiseks soovitatakse endalt regulaarselt küsida, mis möödunust läks hästi ja mis halvasti? Ja kui halvasti, siis mida õppisime? Muuta saab olevikku ja tulevikku. Minevikku vaatame selleks, et hoida häid mälestusi ja kogetust õppida – muuta seda ei saa. Tulevik aga kujuneb tõenäoliselt selliseks, millisena teda kõige rohkem usume ja mille nimel tegutseme.

2013. aasta oli Valgale edukas. Taasavati Vabadussammas Lõuna-Eesti vabastajatele, lõppes Kungla tänava koolimaja remondisaaga, remonditi jaamahoone ja veemajandusprojektidega jõuti finišisirgele. Muu hulgas valmis meil plaan, kuidas koos Valkaga korrastada ja elustada ajalooline linnasüda Jaani kirikust Valka Lugaži kirikuni ning võimalikud lahendused mahajäetud hoonetest vabanemiseks. Tugevdasime koostööd Valkaga, et meie linna ettevõtluskeskkond oleks kutsuv ja ettevõtlikke inimesi toetav.

Uuel aastal remondime Jaani kiriku torni ja raekotta ehitame kaasaegse külastuskeskuse turistidele. Valga Kurepesa asenduskodu saab uue kaasaegse peremaja, tänavaid hakkab valgustama moodne säästlik tänavavalgustus ning suvel lõpevad Valgas tööd vee- ja kanalisatsioonitaristu uuendamiseks. Alustame Valga Valge maja ning Võru tänava projekteerimistöödega, et need rekonstrueerida.  Väärtustame inimesi ja tõstame haridus-, kultuuri- ja sotsiaalhoolekande töötajate palka.

Kõrvuti heaga tuleb algaval aastal aru pähe panna inimestele, kes näevad Rail Balticu trassi mujal kui Tallinn-Tartu-Valga kaudu. Seisame selle eest, et lätlastest kutseõppurid ning Valga haigla patsiendid saaksid probleemideta siia õppima või ravile tulla. Oleme rahvusvaheline kaksiklinn, kus meie edu sõltub sellest, kui vaba tegelikult on inimeste, kaupade, teenuste ja raha liikumine üle piiri.

2014. aastal on Valga/Valka kaksiklinn nii Eesti kui ka Läti tähelepanu keskpunktis. Mai alguses tähistavad Euroopa Komisjoni esindused siin Eesti ja Läti Euroopa Liitu astumise 10. aastapäeva. 31. mail toimub Janis Cimze 200. sünniaastapäeva puhul rahvusvaheline Liivimaa laulupidu ja 23. juunil võõrustab Valga Võidupüha paraadi. Kui veel lisada, et sel aastal tähistame ka linnaõiguste saamise 430. ja Valga Gümnaasiumi 95. juubelit ning augustis tuleb Valga 6. MilFest, siis on põhjust rõõmu tunda ja palju külalisi oodata läbi aasta. Head valgalased, kas olete selleks valmis?

 
Algav aasta tuleb Valgale hea aasta. Soovin seda südamest ka teile!