reede, 19. september 2014

Eesti rahva tervis ei kannata avaliku joomise lubamist


Alkoholism on haigus ja pahe, mis Eestis hävitab elusid ja pärsib meie majandust. 16. septembril Tallinnas justiitsminister Anveldi ja sotsiaalkaitseminister Küti poolt läbi viidud ümarlaual näitas Tervise Arengu Instituut jätkuvalt kõrget eestlaste alkoholitarbimist ja vastukaaluks uuringut, mis tõestas enamuse küsitletavate halvakspanu avalikule alkoholitarbimisele. Sellistele näitajatele tuginedes oleks oodatav veelgi karmim suhtumine alkoholi müümise ja tarbimise reguleerimisel, kuid 1. juulist jõustunud korrakaitseseadus hoopiski leevendab avalikku joomarlust.

Seaduse vastuvõtjad Riigikogu eelmisest koosseisust (vastu võetud 23.02.2011!) kaitsevad end väidetega, et ega ka varasemalt suudetud kontrollida avalikus kohas alkoholitarbimist (näiteks metsas või mererannas). Samuti osa õigusteoreetikuid väidab, et väikese osa paharettide pärast ei tohiks piirata kõikide inimeste õigusi end vabalt tunda. Igal ühel oma vaatenurk ja kindlasti sellest vaadates ka õigus, kuid vaadates kurbi numbreid ja Eestis ringi, ei kannata Eesti rahva tervis avaliku joomise lauslubamist välja. Kuigi alkoholitarbimine võib alata ja algselt kulgeda rahumeelselt, on see selge eeskuju vaba aja veetmise sisustamiseks meie järelkasvule ning samuti ei tohi unustada, et joobes inimese või seltskonna käitumine on sama ettearvamatu, kui metsloomal. Ühiskond ja kogukonnad ootavad pahega võitluses seadusandja suuremat tuge. Jõustunud seadus võib-olla ei muudagi de facto midagi, kuid igal juhul on selle rõhuasetus alkoholitarbimise suurema eksponeerimise suunas.

Kuidas siis edasi? Osa kohalikke omavalitsusi ja poliitikuid on leidnud võimaluse saada tähelepanu ja asunud populistlikult keelama oma linna/valla territooriumil alkoholitarbimist. Jaburuses on mindud nii kaugele, et mõni omavalitsus paigaldab lausa märke, kus tähistatakse piirkondi, kus joomine on tervitatav. Valga linnas algatan linnavolikogu korrakaitsekomisjonis arutelu, kuidas Valga linnas uue seaduse valguses edasi tegutseda. Ministrite ümarlaual kinnitasid nii justiitsminister, kui ka politsei esindajad, et igal inimesel on õigus politseiga ühendust võtta, kui teda häirib avalik alkoholitarbimine. Mingit mõõdupuud häirituse mõõtmiseks pole. Seetõttu kui tunnete ennast häirituna, siis teavitage – politsei peab reageerima. Minister Anvelt tuleb korrakaitse seaduse muutmiseks ettepanekutega välja hiljemalt oktoobrikuus. Igal juhul on mõistlik lahendada seaduse ja ühiskonna ootuste vastuolu Eestis ühtemoodi, mitte igal pool isemoodi. Senini kutsun üles kõiki mitte kasutama kõiki meile jäetud vabadusi – näiteks seadus ei keela meid kaljult alla hüppamast ja ennast põlema panemast. Mõistlik osa meist ei tee seda kunagi ja hoiab ka teisi seda tegemast.