Teel minevikust tulevikku kohtame kõik oma teel õpetajat, isegi üsna mitmeid ja mitu korda. Need kohtumised ja vestlused, mis kestavad 45 minutit ja korduvad regulaarselt mõningase aja jooksul nädalast nädalasse, mitte ainult ei määra meie tulevikku, vaid muudavad tulevikku iseennast. Tundub müstika? Selgitan.
Kui sõnaga pedagoog tähistati Vana Kreekas lapse kooli ja koolist koju saatjat, siis tänaseks on
pedagoogist e ilusama nimega õpetajast saanud võimas meedium, peaaegu parapsühholoogiliste võimetega inimene, kes peab ajalukku kaduvast maailmast noppima välja vajaliku, neid mõtestama ja neid õpilaste teadmisteks ja väärtusteks kujundama.
See ei ole lihtne. Lisaks õpetamisele, tuleb õpetajal olla tervendaja ja diplomaat, sest meie üle mere, üle piiri või lihtsalt ületöötate vanematega perede probleemid, asjadekultuse ajastu ja kõikide võistlus kõikidega toob klassiruumi terve laadapalagani, kus para- ja põhiväärtusi jutlustatakse segiläbi ning õpetajal eelnimetatud ametitele veel ka hea ja halva eristamise kohtuniku tööd on vaja teha.
Maailm oleks hukkunud, kui õpetajad seda kõike poleks suutnud. Nii ongi õpetajate võim kujundada
tulevikku suurem, kui seda on kõikidel valitsustel, riigi- ja muudel kogudel kokku. Õpetajate valikud ja väärtused, mida nad kannavad, muudavad maailma. See on suur jõud. Ja see on suur vastutus.
Soovin kõikidele õpetajatel jõudu maailma paremaks muutmisel ja päikselist õpetajate päeva!
