77 head asja, mis on Valgas toimunud 77 kuu jooksul

11. märtsil 2011 valis Valga linnavolikogu mind Valga linnapeaks, seega augustis täitus mul selles ametis 77 kuud. Mul on olnud õnne ja see aeg on olnud viljakas ning sündmusterohke. Tegin valiku sündmustest ja investeeringutest, mis minu arvates on olnud kõige olulisemad ja tulevikku muutvamad Valga jaoks – kandidaate oli ligi paarsada. Lisasin ka 7 asja, mis on veel pooleli, kuid mõjutavad pärast teoks saamist Valga arengut positiivselt.

1. Valgamaa Kutseõppekeskuse uue õppehoone ja õpilaskodu avamine (2011)

2. Kungla teatritrupp tõi välja muusikali Nipernaadi, mis osutus väga menukaks (2011)

3. Buratino ja Pääsukese lasteaedade soojustamine saastekvoodi müügist saadud raha eest (2011)

4. Valga ettevõtjate spordipäeva (2011) ja hommikusöökide (2014) traditsiooni alustamine

5. Valga linna noortevolikogu tegevuse alustamine (2011-2013) Kahjuks on nüüd soikunud, kuid vaja ellu äratada!

6. Valga hariduskonverentside traditsiooni alustamine (2011-2017 kokku seitse konverentsi)

7. Valga-Valka hiljem Liivimaa noorteorkestri tegevuse algus (2011) ja Jose Page Ramireze asumine tööle muusikakooli õpetajaks ja orkestrijuhiks (2013)

8. Valga linna lehe väljaandmise algatamine (2011)

9. Valgas käivitus Toidupank (2013)

10. Täielikult renoveeriti Viadukti tänav, mille käigus ehitati kõrgemaks raudteesillad, et veokid mahuksid nende alt läbi sõitma (2011)

11. Valga linnale omistati Stenbocki Majas toimuval pidulikul tseremoonial Eesti Vabariigi peaministri Andrus Ansipi ja ÜRO Lastefondi UNICEF Eesti Rahvuskomitee presidendi Elle Kulli poolt Laste ja noortesõbraliku linna sertifikaadid (2011)

12. Viidi mustkatte alla Savi tänav ja remonditi Viljandi tänav (2011)

13. Linna sotsiaaltöötajatele ja Valga haiglale saadi kokku viis elektriautot. Nende jaoks ehitati välja laadimispunktid linnavalitsuse ja haigla juures (2012)

14. Rekonstrueeriti Võru tänava autode ja Pika tänava jalakäijate raudteeületuskohad (2012)

15. Otsustati Valga gümnaasium ümber korraldada ainult gümnaasiumiastme klassidega kooliks. Selle tulemusel avanes võimalus saada investeering J. Kuperjanovi 10 koolimaja täielikuks rekonstrueerimiseks riigigümnaasiumiks (2011)

16. Valka kunstikoolis tõlgiti läti keelest eesti keelde 6 õppeprogrammi, mille alusel hakkavad Eesti õpetajad lapsi õpetama. Sellega muutus Valka kunstikool täielikult kakskeelseks ja mõlemas keeles tasemeharidust andvaks huvikooliks (2012)

17. Valga linn astus MTÜ Läti-Eesti Instituut liikmeks, millega tekkis kahte linna ja riiki ühendav ainulaadne ühiskasutus (2012)

18. Täielikult uuendati Valga staadioni murukate (2012)

19. Alustati Pedeli jõe poolsaarel toimuvate Jõekääru kontsertide traditsiooni (2012)

20. Projektiga loodi Valga linnas tegutsev kaugtöökeskus (Valgas juhtkeskus, kaugtööpunktid Võrus ja Põlvas), kus peamiselt osutatakse OÜ-le Kontaktikeskus telefonimüügi teenust (2012). Tegutseb siiani

21. Ehitati mustkate Nurme tänavale (2012)

22. Valga linna reoveepuhastusjaama rekonstrueerimine (2013)

23. Koostati Valga ja Valka ühised suured seinakaardid, mis kingiti ka kõikidele koolidele (2013)

24. Suurendati linna poolt makstavat sünnitoetust ja kooli mineva lapse toetust (2013)

25. Taastati matusetoetuse maksmine (2013)

26. Valga linna paigaldati National Geographicu kollane raam ning märgiti selle asukoht ka temaatilisele turismikaardile (2013)

27. Korraldati kultuuri- ja spordialaste mittetulundusühingute liikmetele esmakordselt ühine pidu ja see on saanud aasta alguse traditsiooniks (2013)

28. Korrastati Nipernaadi kuju ümbrust, tehti kuju paremini nähtavaks ja valgustatuks (2013)

29. Tööle asus linnaarhitekt Jiri Tintera (18.03.2013), kellest on saanud üks juhtivaid linnaruumi arengu eestkõnelejaid Eestis

30. Valmis J. Kuperjanovi tn, Vabaduse tn ja Kesk tn ringristmik (2013)

31. Renoveeriti Raudtee, Laatsi ja Tehnika tänavate teekatted (2013)

32. August Gailiti novelliauhinna on saanud Kärt Hellerma (2013), Ervin Õunapuu (2015), Maimu Berg (2017)

33. Renoveeriti muusikakooli II korrus (2013)

34. Renoveeriti Kungla tänav täies ulatuses ja Vahtra tänav osaliselt (2013)

35. Taastati ja avati Valga Vabadussammas. Osales Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves (2013)

36. Rekonstrueeriti täies laiuses J. Kuperjanovi tänav kesklinnast kuni Pika tn ristmikuni (2013)

37. Renoveeriti Kungla 16 koolihoone, milles hakkas tegutsema Valga Põhikool (2013)

38. Alustati Valgas huvitegevuse messide korraldamist, et kooliaasta alguses oleks kergem leida endale sobiv huvikool või -ring (2013)

39. Renoveeriti Valga jaamahoone fassaad ja peasaal. Jaamahoones on saanud nüüd ka kontserdipaigaks (2013)

40. Ehitati Valga Avatud Noortekeskuse piirdeaed (2014)

41. Valga käsipalliklubi Käval võitis Eesti esiliiga (2014)

42. Omandati ja lammutati mahajäetud ja räämas kauplusehoone Vahtra 1

43. Rekonstrueeriti Jaani kiriku torn (2014)

44. Toimus Valka laululaval J. Cimze 200. sünniaastapäevale pühendatud Liivimaa laulupidu "Cimze kood" (2014)

45. Renoveeriti Allika tänav (2014)

46. Valgas toimus ajaloo suurima osalejate arvuga Võidupüha paraad, kus osalesid Eesti ja Läti presidendid (2014)

47. Avati Valgas digitaalne 3D tehnoloogial põhinev kino (2014)

48. Lõppesid Valga veemajandusprojekti tööd, millega sai välja vahetatud kogu linna vee- ja kanalisatsioonivõrgustik. Rekonstrueeriti 11,1 km ja ehitati 16,9 km ulatuses uusi veetorustikke, rekonstrueeriti 9,7 km ja ehitati 15,9 km ulatuses uusi isevoolseid kanalisatsioonitorustikke, paigaldati 10 reoveepumplat ja ehitati 2,2 km ulatuses uusi survekanalisatsiooni torustikke (2014)

49. Renoveeriti Kungla 26 asuv kunstmuruväljaku olmehoone, vana hoone lammutati (2014)

50. Alustati Valga Väärikate Ülikooli tegevust (2015)

51. Valga keskraamatukogu avas Valga jaamahoones esmakordselt ränduriraamatukogu (2015)

52. Viidi läbi rahvusvaheline arhitektuurikonkurss Valga vanalinna taastamiseks ja tänapäevaseks linnaruumiks ümberkujundamiseks (2015), sõlmiti ehitusleping ja alustati rekonstrueerimist (2017)

53. Vanalinnas asuv hoone Raja 6 (endine postijaam) sai ühiste jõupingutustega üle võetud hoolimatult omanikult ja leidis uue hoolivama omaniku (2015)

54. Omandati ja lammutati varemetes Eesti-Läti piiril asunud Haru 2 kolemaja (2015)

55. Saadi linna kontrolli alla ja lammutati mahajäetud Pikk 21a ühiselamuhoone (2015)

56. Viidi valvekaamerate süsteem üle digitaalsele lahendusele ja suurendati kaamerate arvu 16ni

57. Alustati koos Töötukassaga töömesside korraldamist (2015)

58. Uuendati täielikult kogu linna tänavavalgustus ja mindi üle energiasäästlikule ja juhitavale led-tehnoloogiale. Vahetati on üle kahe tuhande valgusti ning ehitati poolsada kilomeetrit uusi liine (2015)

59. Valmis lastekodu Kurepesa peremaja, aadressil Jaama pst 7 (2015)

60. Rekonstrueeriti jaama ümbrus, loodi parklad 46 autole, varikatusega jalgrataste parkla kümnele jalgrattale ja neljale bussile varikatusega ooteala. Kokku loodi 532 meetri ulatuses jalg- ja jalgrattateid Allika ja Tehnika tänavale ning Jaama puiesteele (2016-2017)

61. Rajati kergliiklustee Valga linnas Lõuna ja Võru tänava ristist kuni Toogipalu kalmistuni ning teises etapis kuni linna piirini (2016-2017)

62. Alustasime koostööd Hispaanias, Galiitsia piirkonnas asuva Valgaga (2016)

63. Alustati Valga gümnaasiumi parimatele õppuritele stipendiumi maksmist (2016)

64. Omandati Riia 7 ja Riia 5 (endine kreisi ametiasutuste hoone ja vangla). Alustati hoone rekonstrueerimist uue katuse ehitamise ja fassaadi korrastamisega (2016-2017)

65. Alustati noorte omaalgatuslike projektide toetamist (2016)

66. Eesti apostliku õigeusu Issidori kiriku fassaad sai kaasaegse valgustuse (2016)

67. Valga ekstreemspordihall kolis uude kohta Võru tn 114 ja sai täiesti uue sisustuse (2016)

68. Hans Eineri 160. sünniaastapäeval anti välja kuulsa koolijuhi ja eesti keele edendaja elulooraamat (2016)

69. Renoveeriti J. Kuperjanovi 10 Valga Valge maja, mille sai endale kasutusse riigigümnaasium (2016)

70. Valga Soo tänava jääväljak sai uued piirded (2016)

71. Valga linn, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru vald otsustasid ühineda uueks, suuremaks omavalitsuseks (2016)

72. Pika asjaajamise tulemusena saime sundvõõrandamise teel Valga linna kontrolli alla endise vesiveski (Tartu 2) hoone. Mälestisena tuleb see konserveerida ja sinna ümber on kavas ehitada vabaõhu üritusteks sobiv amfiteatri stiilis plats (2017)

73. Likvideeriti Metsa ja Pika tänava koledad garaažid (2017)

74. Rekonstrueeriti Neulandi tänav ja uue ülekatte sai Tartu tänav (2017)

75. Omandati J. Kuperjanovi 12 (nn lõvidega maja) hoone, mis on kavas renoveerida üürikorteritega majaks ja õpilaskoduks Valga gümnaasiumile (2017)

76. Taas alustas tegevust Valga Gümnaasiumi vilistlaskogu (2017)

77. Vabariigi President Kersti Kaljulaid külastas Valga linna Pääsukese lasteaeda, Valka kunstikooli ning arutles Eesti-Läti piiriülese koostöö probleemide ja võimaluste üle (2017)



7 asja, mis on praegu pooleli ja muudavad oluliselt Valga tulevikku:

1. Valga vanalinna ehitamine esinduslikuks ja hubaseks linnaruumiks. Ehitusleping on sõlmitud ja 2018 suveks on uuele väljakule juba kokku lepitud tipptasemel kontsertetendusi (2018)

2. Valga ja Valka ühise piiriala korrastamine ja uute vabaõhuürituse koha väljaehitamine lagunenud vesiveski juurde. Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusena on valmimas Sõpruse tänavast kuni Pedeli jõeni kogu piirala hõlmav lahendus, mis muudab kogu piirkonna tunduvalt atraktiivsemaks nii inimestele kui ettevõtlusele (2018)

3. Priimetsa kooli Vabaduse 13 kinnistul asuvate hoonete renoveerimine, uue spordihoone ehitamine staadionihoone kõrvale ja Vabaduse tänava ümberkujundamine tänavaärisid ja -kultuuri toetavaks alaks. Rahvusvaheline arhitektuurikonkurss on lõppenud ja alustatud on hoonete projekteerimisega. Koos koolihoone rekonstrueerimisega, tuleb uuendada ka Kungla-Vabaduse tänavate liikluskorraldust rahulikumaks ja tänapäevasemaks (2019)

4. Tööstusalade juurdepääsuteede rekonstrueerimine ja nendes alade asuvate tühjade kruntide pakkumine ettevõtluseks. Projekteerimine on lõppenud ja põhimõtteline heakskiit rahastamiseks olemas. Rekonstrueeritakse Saviaugu, Petseri, Männiku tänavad ja ehitatakse Viadukti-Vahtra-Pikk läbimurre (2018)

5. Valga haigla perearstikeskuse ja erakorralise meditsiini osakonna renoveerimine. Valga linnas asuvad perearstid saavad täiesti uued avaramad ja kaasaegsed ruumid. Kiirabi ja erakorralise abi jaoks ehitatakse ümber kogu praegune plokk (2018)

6. Võru tänava rekonstrueerimine (1. etapp Lõuna tänavast kuni linna piirini, 2. etapp Lõuna tänavast kuni Jaama-Vabaduse-Võru tänava ringini) (2018 ja 2020)

7. Ühinevate Valga linna, Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla tulemusel tekkiv Valga vald (2018)

Üheskoos tugevaks

Järjekordse teguderohke aasta kalendri lehed said otsa. Kirja sai olulisi otsuseid ja astuti jõulisi samme, et Valga saaks tulevikus muutuda üha tugevamaks ja paremaks. Üle 700 aasta ajalugu sai väärika jätku.

Valga Valge maja sai renoveerituna tagasi oma ajaloolise rolli gümnaasiumihoonena. Usume et uuenenud ruumid toovad koolile ka uue sisu, milleks meid kohustab Valga Gümnaasiumi kuulsusrikas minevik. Pika võitluse tulemusel saime linnale tagasi ajaloolise Valga kreisi ametiasutuste hoone. Palju kannatanud hoone süüdati veel enne lõplikku päästmist, kuid praeguseks on alustatud hoone taastamisega. Ühtlasi on see ka Valga vanalinna kvartali taaselustamise algus.

Kevadel otsustasime pärast pikki tuliseid arutelusid koondada Valga linna üldhariduskoolid kesklinna. Valga Priimetsa kooli rekonstrueerimise taotlusesse sai uueks asukohaks märgitud Vabaduse 13 ajalooline koolimaja. Korrastatud ja kasutusele võetud saavad tühjade majadega naaberkinnistud ning suur osa Valga kesklinnast saab täiesti uue elu ja hingamise. Kooli asukoha muutumine nõuab meilt kogu Vabaduse tänava liikluskorralduse läbivaatamist - autokesksest asfaldiväljast peab saama inim- ja ettevõtlussõbralik linnaruum. Otsustasime et kesklinna kolm koolimaja vajavad tulevikus uut spordihoonet ja selle asukohaks saab praeguse staadionihoone kõrvalasuv ala.

Tegutsesime et Valga ei oleks kesksuviti unine provintsilinn ja juulikuu sai täis kultuurset linnamelu. Menukaks osutus kirikukontsertide sari, milleks esmakordselt ajaloos tegid koostööd kõik Valga linnas tegutsevad kirikud avades oma uksed kontserdikülastajatele. Linnaelule omast melu tõi esmakordne Valga kodukohvikute päev, rahvusvaheline militaarfestival ning suvelõpu suurkontserdid Pedeli jõekäärus ja tantsumuusika superstaari Serebro osalusel Valga linnapargis.

Panime leivad ühte kappi Tartu Ülikooli Kliinikumiga, et Valga haigla oleks ka tulevikus võimeline andma kaasaegset ja kvaliteetset raviteenust. Aasta lõpu suurtehingu tulemusel investeeritakse Valga haigla hoonetesse üle miljoni euro ning renoveeritakse perearstikeskus, erakorralise meditsiini osakond ja haigla sissepääs saab uue lahenduse. Paarisaja tuhande euro eest uuendatakse aparatuuri.

2016. aasta kõige raskem ja olulisem otsus oli ühinemine ümberkaudsete omavalitsustega. Pidasime üle aasta nõu Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valdadega ning jõudsime arusaamisele, et koos oleme tugevamad. 2017. aasta lõpus jõustuv ühinemisleping annab kindlust kõigile. Tasakaal linna ja maapiirkonna arengus saab tagatud. Regionaalses ja globaalses konkurentsis teiste piirkondadega annab suurem ja tugevam omavalitsus eeliseid meelitamaks siia uusi inimesi ja investeeringuid. Valga linn tugeva keskusena saab endale tagamaa, mis on looduslikult kaunis ja kus elavad aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed.

2016. aastal muutustest tulenevalt saab Valga minna ainult tugevamaks ja meie inimestel üha paremini. Oleme saanud palju tähelepanu ja peame seda üha paremini ära kasutama. Meid on maailmas märgatud, meil läheb hästi, kuid ühtlasi sunnib see meid edu nimel rohkem pingutama. 2017. aasta tuleb sama tegus. Aasta alguses kogunevad siia tuhanded spordisõbrad, et pidada maha Eestimaa talimängud. Avame täiesti uue ekstreemspordi halli, mis on suurim kogu Liivimaal ning kaasajastatud jääväljaku. Uueks kooliaastaks saab Valga gümnaasiumi endale õpilaskodu. Suvi saab olema täis tegutsemis- ja osalemisrõõmu pakkuvaid sündmusi. Üllatusi ja avastamisrõõmu saab olema nii linlastele, kui meie külalistele.

Uuel aastal hoidkem ja väärtustagem saavutatut. Unistagem suurelt ja tegutsegem selle nimel kohe. Märgakem abivajajaid ka siis kui ei ole jõuluaeg. Toetagem inimeste ettevõtlikkust ja innustagem oma aktiivse kaasalöömisega sädeinimesi.

Head ja rõõmsat üheskoos tugevaks saamise aastat!

Nutikate maksudega nutikam riik

Peaaegu iga nädal potsatab minu Twitteri kontole Vabariigi Valitsuse pressibüroo sõnum Eesti imelisest maksusüsteemist ja seda imetlevast maailmast. Kohtudes ettevõtjate või muude inimestega paraku sellist kiidulaulu ei kuule. Meie maksusüsteemi pole märganud kohtumistel mitmel pool Euroopas kiita ka minu väliskolleegid. Paarkümmend aastat tagasi võis selline süsteem ollagi eesrindlik, nüüd pigem arengumaale omane.

Meie maksusüsteemi peamised hädad on maksutulude regionaalne kuhjumine ja koondumine valdavalt keskvalitsuse kätte. Puudub paindlikkus arvestada olukorra muutustega majandus- ja sotsiaalsüsteemis või regionaalselt. Meie maksumõtlemist iseloomustab domineeriv orienteeritus eelarve täitmisele ja kulude katmisele. Tegelikult on aktsiiside-maksude oluline kõrvalroll majandus- või regionaalarengu suunamine või hoopis kahjulike käitumiste vähendamine (alkohol, tubakas, fossiilkütused).

Koos riigireformiga tuleb astuda mugavustsoonist välja ja põhjalikult revideerida maksukorraldust. Eesti suuruses riigis võiks head maksusüsteemi ja ühiskondlikku ümberjagamist kujutada ette supi keetmisena suures pajas. Koostisained peab sisse panema õiges vahe- ja järjekorras ning selleks et supp põhja ei kõrbeks, peab seda aeg-ajalt segades keetma madalal kuumusel. Samas peab supp olema igas paja servas sama tummine ja maitsev. Tänasest nutikam maksusüsteem tooks lisaks stabiilsetele laekumistele ka kiirema majandus- ja ühtlasema regionaalarengu. Alljärgnevalt mõned ideed, kuhu suunas võiks mõelda.

Eesti-Läti aktsiisierinevustest algatatud kaubarallit võib naljaga pooleks pidada parimaks valitsuse poolt tehtud regionaalpoliitiliseks meetmeks. Iga päev sõidab tuhandeid inimesi Lõuna-Eesti piirile Valkasse ja Iklasse. Nendest inimvoogudest on tekkinud aktsiisiturismi kõrvaltulu, mille saavad kohalikud väikeettevõtjatest juuksurid, kohvikupidajad, majutusettevõtted jne. Mis seal salata, et ka Valgas asuvatel transpordiettevõtetel on tänu mõnevõrra soodsamale Läti kütusele edu teiste Eesti konkurentide ees. Aga kui teekski aktsiisid riigisiseselt erinevaks? Lepikski kokku, et näiteks omavalitsuste territooriumil, mille tulud inimese kohta on teatud tasemest allpool rakendatakse müügikohtades viieks järgnevaks aastaks madalamaid aktsiise nii kütusele, alkoholile, elektrile? Tänase olukorra valguses ei kaotaks me rahaliselt midagi. Aktsiiskaupade müügi ja selle kõrvaltulud aga tooksime tagasi oma riigi piiridesse  ja soodustaks inimesi ning ettevõtteid liikuma Harjumaalt väljapoole. Samasugust ajutist elektrienergia aktsiisimäära langetamist on võimalik rakendada ka regionaalselt ebasoodsas asukohas asuvatele uutele või oma tootmist laiendavatele ettevõtetele. Kaaluda võiks ka riigilõivude regionaalset diferentseerimist. Eesmärk oleks luua ajutised riigisisesed maksuparadiisid, mis hajutaksid pikas perspektiivis Eestis inimesi ja ettevõtlust.

Eesti linnad väljaspool Harjumaad ja Tartut maadlevad üha enam räämas ja kasutuseta kinnistutega. Samas on teada, et mitmed investeeringud on jäänud katki, sest kinnistuomanike ahnuse tõttu pole jõutud ostu-müügi tehinguni. Samas on kasutuseta kinnistu „sukasääres“ hoidmine väljaspool Tallinna sümboolsete kuludega. Nii seisabki oluline ressurss, maa, paljudes maakonnakeskustes jõude. Patiseisust päästjaks võiks olla maamaksu asemel kohaliku maksuna kinnistumaks. Tegemist oleks kohaliku maksuga, mida võiks alandada ainult juhtudel, kui kinnistu on aktiivses kasutuses elamiseks või ettevõtluseks (näiteks elektri- ja veekasutuse näitude alusel). Kogutud vahendid võiks minna kohalikku eelarvesse, mille eest tohiks lammutada mahajäetud hooneid ja korrastada teid/tänavaid. Kinnisvara saaks uuesti käibesse, ettevõtlus elavneks ja linnaruum korda.

Selleks et kiirendada ja motiveerida riigi töökohtade vähendamist ja hajutamist, tuleks kehtestada kõigile Tallinnas paiknevatele avaliku sektori ametikohtadele peamaks. Personalikulud tuleks samas külmutada. See sunniks riigiasutusi hajutama töötajaskonda üle Eesti. E-riik peaks võimaldama töötegemist ükskõik millises Eesti nurgas, mis iganes ministeeriumi või ametkonna jaoks. Pole vaja ministeeriumide supertorne ja samuti vabaneks Tallinnas ettevõtluse jaoks suur hulk haritud inimesi. Mujal Eestis samas töökohtade arv kasvaks, kusjuures eraldi tasuks maksusoodustustega soosida kaugtöö tegemist.

Maksusüsteemiga peaksime mõõdukat survet avaldama ka palgatõusuks. Nigel palgatase viib Eestist tuhandeid inimesi mujale. Selleks et motiveerida ettevõtteid kaaluma kõrgemapalgalisi kohti või palgatõusu, võiks näiteks rakendada regressiivset töötuskindlustuse maksumäära. Praegust maksimummäära rakendatakse näiteks kuni mediaanpalgani ja sealt kõrgema palga puhul on määr järjest alanev. See teeb palgatõstmise ettevõtte jaoks lihtsamaks ja ahvatlevamaks. Kõrgemad palgad elavdaks ka sisetarbimist ning annaks inimestele suurema kindlustunde.

Kuulen juba valvsaid hääli, et kas see kõik ulmeline või liiga keeruline pole? Riik ja selle toimimine ei saagi olla lihtsad. Roostetanud rauda ei saa enam peenhäälestada - see vajab tänapäevase nutiseadmega asendamist. Olen kindel et meie kohalikud omavalitsused ning Maksu- ja Tolliamet on piisavalt võimekad senisest keerukamaid maksulahendusi administreerima. Paindlik ja lahenduskeskne maksusüsteem mitte ainult ei taga riigi stabiilset tulubaasi, vaid võimaldab muuta Eesti arengu nutikamaks ja ühtlasemaks. Tõusev ettevõtlusaktiivsus ja palgatase ääremaadel võimaldab vähendada keskvalitsuse ümberjagamist ja „tulekustutamise“ kulusid ning tõstab kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat.

Eelnevalt kirjeldatud ideedele pole tehtud süvaanalüüsi ja need ei esinda ühegi erakonna ametlikke seisukohti. Eelkõige kutsun nende näidetega üles riigireformi valguses mõtlema maksuküsimustes „raamist välja“, et luua uue põlvkonna dünaamiline riigivalitsemine. Eesmärgiks võiks olla kõikjal Tallinnast Valgani ja Narvast Kärdlani tärkav elu, mille korraldamisega me saame ühiselt kogutud raha eest hakkama iseseisvalt, õiglaselt ja tulevikku vaatavalt.

Artikkel on kirjutatud EPL/Delfi palvel ja avaldati 14.11.2016

Head uut Eesti aastat!

Sel nädalal pidutseme eesti keeles ja meeles, sest oleme ellujääjad. Elasime üle orjapõlve, okupatsiooni ja küüditamise. Oleme teel taasiseseisvumiselt eneseleidmisele. Uskuge, et oleme olnud edukad ja meil on olnud õnne. Nii palju õnne pole olnud näiteks liivlastel, krimmi-tararlastel, tiibetlastel. Loodame et kõik lõpeb hästi Ukrainas ja Moldaavias.

Kahjuks on maailm justkui kellavärk, kus üks hammasratas ei saa peatuda ja puhata. Kui seiskub suur hammasratas, näiteks Euroopa Liidu majandus või Venemaa juhtide mõistus, siis peatub aeg. Kui kinni kiilub väike hammasratas, siis see puruneb suurte vahel. Meile lisab kindlust ainult see, et nagu kellas pole ülearuseid hammasrattaid, nii pole ka meie maailmas tähtsusetud riike, kuid peame oskama ajaga kaasas käia.

Oleme üle elanud ohtlikud ajad ja suudame nüüd ära elada. See on korraga õnnis ja ohtlik seisund.  Suutsime maailmale tõestada, et suudame iseseisvalt hakkama saada - meie majandus on kasvanud, samuti sissetulekud, aga ka väljaminekud. Ära elada suudab ka enamus eestimaalasi - oleme endale soetanud kodu, auto ja saame lubada aeg-ajalt head-parematki. Ohtlik on see tunne seetõttu, et võib viia meid laiskuse ja mugavuse teele. Peame meeles pidama, et senine edu on saavutatud ränga hinnaga - demograafiliste kaotuste, regionaalerinevuste suurenemiste ja teiste riikide kaasabil. Need ressursid on ammendunud ja tuleb leida uusi mootoreid, et mitte langeda mugavast äraelamise faasist tagasi ellujäämismängu.

Üleelamisest ja äraelamisest olulisem on täna küsimus, kuidas elada edasi? Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ütles Paju lahingu aastapäeval tähelepanuväärsed sõnad. „Sõnades on paljud nõus Eesti eest surma minema, kuid kui paljud on valmis oma isamaa eest elama?“ Valgamaa juurtega kirjanik August Gailit lisab: „Elu on nagu varaait, kust pole mõtet midagi otsida,
kui pole sinna midagi sisse pannud.“ Mõelgem, kas ja mida on meil panna varaaita, et sealt alati võtta oleks.

Mõelgem lastele. Kui teil neid veel ei ole, siis mõelge, et varsti võiks olla. Mõelge tööandjana, et kui teie naistöötaja teatab lapsega kojujäämisest, kas olete mõlemad siiralt rõõmsad? Kas me ametnike ja ettevõtjatena teeme kõik selleks, et lastega pered tunneksid end turvaliselt ja hästi? Mõelgem kas see, mis me teeme täna, jätab meie järeltulijatele Eesti, kus on igal pool hea elada või peaksid nad majanduspagulastena siit põgenema?

Mõelgem Valgale. Pole olemas head või halba linna. Iga linn on tema elanike tegu ja nägu. Mõelge mis on tegu, mida saate Valga jaoks teha või milline on teie jutt ja nägu kui Valgast räägite?

Mõelgem Eestile. Kas tahame, et ajalooraamatus viiekümne aasta pärast mainitakse Eestit, kui Ida-Euroopa ühte riiki, mille iseseisvus taastati ajutiselt 90ndatel selleks, et päästa Lääne-Euroopa tööjõukriisist ja majanduslangusest. Või suudame targalt ja paindlikult ennast rikkaks elada nii nagu Šveitsi suutis seda eelmisel sajandil vaenujalal Euroopa keskel?

Kõigi nende mõtete lõpunimõtlemiseks, tundub et Eestile oleks tõesti vaja kooseluseadust - mitte seda, mida Riigikogu vastu võtta ei suuda ja milleks meie ühiskond veel küps pole. Vajame seadust, et Eestis saavad üksteist lugupidavalt koos elada nii ettevõtjad, kui palgatöölised, noored ja vanad, maksumaksjad ja seadusandjad, homod ja heterod. Seda seadust ei saa vastu võtta Riigikogu, vaid see peaks meile olema kirjutamata kujul täitmiseks nagu ei saa täitmata jätta loodus- ja füüsikaseadusi.

Meie vaba riigi sünnipäeval soovin kõigile head uut Eesti aastat! Elagem kõik koos – tegusalt ja rõõmsalt, edendagem elu Valgas, seeläbi õitsegu ja elagu Eesti!

Valga vanalinna ärkamisaeg

2016. aastal tähistame Valga linna esmamainimise 750. aastapäeva. Nimega Walk mainiti Valgat Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. Suure tõenäosusega toimusid toonased sündmused praeguse Sepa, Riia, Raja tänavate piirkonnas. 1783. aastal, kui Valgast sai kreisikeskus viidi läbi toonane uusarendus ja järgnevatel aastatel ehitati samasse kreisi administratiivhoone (Riia 5), kreisikooli uus hoone (Kesk 22) ja kreisikirik – Valga Jaani kirik.

Aastakümneid on Valga ajalooline linnasüda jäetud tähelepanuta ja saanud halvamaigulise maine. Nõukogude aeg ja sellele järgnenud omandireformi eksisammud lagastasid ajaloolise kvartali. Nüüd on saabunud Valga ajaloolise vanalinna uus ärkamisaeg. Linnavalitsus on viimastel aastatel sihikindlalt võtnud eesmärgiks ajaloolises kvartalis taastada linnale omane melu ning muuta see ühtaegu õdusaks ja esinduslikuks. Oleme sammhaaval võtnud kontrolli sealsete kinnistute üle ja pidanud läbirääkimisi saamaks vajalikke investeeringuid.

Valga vanalinna arhitektuurivõistlusele esitatud tööde seast tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Tootem", mille autorid on Itaalia arhitektuuribüroost Franchi Associati. Võidutöö alusel koostatakse ehitusprojekt ja selle elluviimiseks taodeldakse raha Euroopa Liidu rahastatavast piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse meetmest. Soodsate asjaolude korral saab Valga vanalinn uue näo hiljemalt 2018. aastaks, kui Eesti tähistab 100. iseseisvumise sünnipäeva.

Öeldakse et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Seega on Valga vanalinna ärkamine osa Valga linna paremast tulevikust.