Head gümnaasiumilõpetajad!
Tänane koolilõpuaktus tähendab seda et selgelt joonistatud rajad lõppesid. Nüüd olete ise endi teejuhid ja rajameistrid.
Igal juhul tänane pole mingi lõpp, vaid tegeliku eneseteostuse ja iseseisvate valikute algus.
Albus Dumbledore raamatust "Harry Potteri ja Saladuste Kamber" on öelnud:"Just meie valikud ja mitte niivõrd meie võimed näitavad, kes me tegelikult oleme". Seetõttu valinuna gümnaasiumitee, on teil loogilisena ootamas ees haridustee jätkumine rakendusliku või akadeemilise kõrghariduse omandamiseks. Loodan et teie valikud on tehtud ja need on teadlikud. Tähtis ei ole mitte see, kuhu läeb õppima teie sõber või sõbranna, millises koolis lihtsam või lõbusam õppida on, vaid see, millisena soovite näha oma tulevast elukutset ja töökohta. Ja õppimiseks on praegu hea aeg. Vähe on kiusatusi.
Head gümnaasiumilõpetajad! Teid ootab tuhat teed ja tegemist ja Eesti mis vajab põhjalikku remonti. Valgamaa poolt soovin jõudu ja edu teile selleks!
laupäev, 20. juuni 2009
neljapäev, 4. juuni 2009
Eesti lipp 125! (Tervitus 04.06.2009)
Maailmas on vähe rahvaid, kellel on sedavõrd pika ja auväärse ajalooga rahvuslipp, kui seda on Eestil. Lipu sünd, tema pühitsemine ja saamine riigilipuks on kujundlikult võrreldav kogu meie rahva eneseteadvuse tõusmise, vabaduspüüdluste ja omariikluse sünni keerulise looga. On väga meeldiv tõdeda, et Valgamaal Otepääl on selles loos oluline peatükk rääkida.
Rohkem kui pool 125 aastasest ajast on meie rahvuslipp olnud võõrvõimude sunnil salatud ja peidetud, kuid mitte kunagi unustatud. Kas nüüd, kus igaühel meist on vaba õigus oma riigilipuga kaunistada oma koda, tähistada nii muret kui rõõmu, on sini-must-valge tähendus meie jaoks säilinud? Või on keelatust üleastumise rahvuslik trots asendunud tüütu kohustusega lippu tõsta ja langetada, nagu käia poes, prügi välja viia, niita muru… Usun siiski, et suudame taastada igaühe isikliku hingelise sideme meie rahvuslipuga. Kutsun kõiki üles nii meie riigi kui ka oma perele tähtsatel päevadel riigilippu majalipuna heiskama või leidma oma korteris ja kontoris võimalus asetada riigilipp aukohale.
Kui võidetakse maa või vägi, siis püstitatakse võidu märgiks oma lipp. Alistatute lipud heidetakse alla. Eestimaa ei ole alistatud, kuid lippude heiskamine ja kasutamine on jäänud üha harvemaks. Just praegu tundub olevat õige aeg koonduda kolme koduvärvi alla - tõestada Eesti elujõulisust, ühist püüet ja vennaarmu nagu seda sajand tagasi laulis Valga kreiskoolis hariduse saanud Martin Lipp.
Soovin kõigile head Eesti lipu 125. sünnipäeva!
Rohkem kui pool 125 aastasest ajast on meie rahvuslipp olnud võõrvõimude sunnil salatud ja peidetud, kuid mitte kunagi unustatud. Kas nüüd, kus igaühel meist on vaba õigus oma riigilipuga kaunistada oma koda, tähistada nii muret kui rõõmu, on sini-must-valge tähendus meie jaoks säilinud? Või on keelatust üleastumise rahvuslik trots asendunud tüütu kohustusega lippu tõsta ja langetada, nagu käia poes, prügi välja viia, niita muru… Usun siiski, et suudame taastada igaühe isikliku hingelise sideme meie rahvuslipuga. Kutsun kõiki üles nii meie riigi kui ka oma perele tähtsatel päevadel riigilippu majalipuna heiskama või leidma oma korteris ja kontoris võimalus asetada riigilipp aukohale.
Kui võidetakse maa või vägi, siis püstitatakse võidu märgiks oma lipp. Alistatute lipud heidetakse alla. Eestimaa ei ole alistatud, kuid lippude heiskamine ja kasutamine on jäänud üha harvemaks. Just praegu tundub olevat õige aeg koonduda kolme koduvärvi alla - tõestada Eesti elujõulisust, ühist püüet ja vennaarmu nagu seda sajand tagasi laulis Valga kreiskoolis hariduse saanud Martin Lipp.
Soovin kõigile head Eesti lipu 125. sünnipäeva!
Tellimine:
Postitused (Atom)