Valga saab uueks ja paremaks

Valga linn on maakonnakeskus, rohkem kui seitsmesaja-aastase ajalooga Liivimaa linn Eesti ja Läti piiril. Koos oma kaksiklinnast naabriga on meil peaaegu 20 tuhat elanikku, mis on meie riikide suurust arvestades üsnagi palju. Peame pingutama rohkem, kui teised Eesti linnad, sest tihti jääme justkui kahe riigi vahele – oleme nagu ei-kellegi-maa. Eesti regionaalpoliitika põhineb julmale olelusvõitlusele ja on äärmiselt politiseeritud. Et Valgal läheks hästi, peab meil olema palju mõistust ja sõpru igas ilmakaares.

Heas linnajuhtimises on oluline programmiliselt võimalikult suur ühisosa ja võrdne partnerlus. Sellelt pinnalt pidasime läbirääkimisi võimalike partneritega. Ühine tee Keskerakonnaga katkes, sest neil sisuliselt puudus programm linna edasiseks juhtimiseks, mida arutada . Kas teeme nagu Tallinnas või nagu Valgale parem? Kahju on mul ka senisest volikogu esimehest ja teistest tublidest keskerakondlastest, kes pidid taluma erakonna poolt peale surutud nihilistlikult agressiivset poliitpropagandat ja kellele surutakse kõrvale kahtlaste ambitsioonidega inimesi, kes nende tegevust igati kontrollida püüavad. Kokkulepet Reformierakonnaga oli kergem saavutada, sest sotsiaaldemokraadid said toetuse oma programmi täielikus ulatuses elluviimisele täiendades seda nendepoolsete mõistlike ettepanekutega. Järgnevalt esitlengi, mille poole pean oluliseks järgmisel perioodil püüelda.

Järgmise nelja ja ilmselt ka neljasaja aasta edu võtmeks on hoida ja tuua Valga linna inimesi, kes usuvad siinsesse arengusse ja on nõus selleks oma parimaid oskusi rakendama. Valga vajab ettevõtjaid, arste, õpetajaid, oskustöölisi, õpilasi gümnaasiumi ja kutseõppesse, lastega peresid - vajab ideede rohkust ja tuge nende elluviimiseks. Meie esimene püüe on väärtustada nende inimeste tööd, kes töötavad inimestega, eelkõige meie laste ja eakatega. Tõstame linna palgal olevate haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate töötasu ja tagame neile korraliku töökeskkonna. Leiame lahendused, et ravivõimalused Valga haiglas ei väheneks ning haigla oleks atraktiivne ka ülepiiriliselt. Ettevõtlikkuse ergutamiseks loome ettevõtlusinkubaatori, kus pakutakse nõustamist, kontakte võimalike partneritega ja vajadusel tuge äriideede elluviimiseks.  Loome võimalused, et noored saaks juba kooliajal töökogemuse ja endale taskuraha teenida.

Linna süda on meie visiitkaardiks, nagu me esmamulje inimesest saame tema riietuse ja hügieeni põhjal. Saavutamaks sünergiat kaksiklinnade vahel, tuleb Jaani kirikust kuni Valka Lugaži kiriku vaheline ala korrastada, valgustada ja panna tuiksoonena elama. Jaani kirikust kuni Neulandi ausambani peab saama tänapäevane linnaruum, mis kutsub jalutama, meelt lahutama ning külastama selleäärseid ärisid ja asutusi. Ma usun, et järgmise Euroopa Liidu rahastamise toel on need ambitsioonikad ideed täiesti teostatavad. Meil on rikas muinsuspärand ja palju maju, kuid mitmed neist on sattunud võimetute inimeste kätte. Linna põhitänavate äärsete räämas kinnistute puhul pakume hoone omanikule võimalikke lahendusi: korrastada hoone, lammutada hoone või anda linnale üle (et siis vastavalt olukorrale hoone kas lammutada või korrastada). Lähtume põhimõttest: kui ei oska - õpetame, kui ei suuda - aitame, kui ei taha – sunnime!

Valgas on kooliharidust teadaolevalt antud rohkem kui 400 aastat. Linnas on tegutsenud kümneid koole ja õpetatud vähemalt viies keeles. Hetkel peame seisma selle eest, et gümnaasiumihariduse andmine Valgas jätkuks ka kümne aasta pärast. Remondime põhjalikult haridus- ja teadusministeeriumi abiga Valga Valge maja ning pakume õpilaskodu siia kaugemalt õppima tulijatele. Mõeldes nii noortele, kui ka teistele aktiivsetele linlastele, loome kaasaegse kino ning toetame senisest veelgi enam kultuuri- ja sporditegevust. Tutvustame meie linna maailmale kui 2014. aastal tähistame Eesti-Läti laulupeoga J. Cimze 200. sünniaastapäeva, võõrustame Võidupüha paraadi ning tähistame koos Valkaga väärikalt Euroopa Liitu astumise 10. aastapäeva.

Soovin et linlased usuks Valga linna, osaleksid aruteludes ja teaksid kuidas linna juhitakse. Selleks korraldame regulaarseid teeõhtuid, kus räägitakse ausalt linna plaanidest ja probleemidest ning otsitakse kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi. Ükski linn ei saa kunagi valmis, kuid Valgal on paremad ajad veel ees. Tänan oma valijaid usalduse eest ja annan linnapeana endast parima Valga linna uueks ja paremaks saamiseks.

Teeme nagu Tallinnas või siis nagu Valgale parem?

Suur tänu kõigile, kes usaldasid mulle oma hääle kohalike omavalitsuste volikogu valimistel! Mitmete sadade valgalaste toetus on ühtepidi meeldiv õlalepatsutus jätkata Valga linna uueks ja paremaks muutmist, kuid teisipidi vastutuskoorem erinevate inimeste ootuste täitmiseks.

Valimistejärgsed nädalad on kulunud läbirääkimiste ja mõttekaaslaste otsimise tähe all. Arenenud demokraatias on oluline võimalikult laia spektri inimeste kaasatus ja huvide esindatus. Õnneks ei tähenda demokraatia seda, et võitja võtab kõik ja ülejäänud on kaotajad. Ühelgi erakonnal ei ole mõistlik Valga suuruses omavalitsuses nõutada ainuvõimu, sest see viib võimu mugandumiseni ja väärkasutusteni, nagu oleme näinud Valgas ja näeme täna Tallinnas.

Heas valitsemises on oluline programmiliselt võimalikult suur ühisosa ja võrdne parnerlus.Sellelt pinnalt pidasime läbirääkimisi võimalike partneritega (seniste koalitsioonipartneriga) Keskerakonnaga, kui ka Reformierakonnaga.

Valimistejärgne esmakohtumine Keskerakonna esindusega oli pettumus, sest suhtumine oli üleolev ja oma programmi neil Valga jaoks polnud. Ainuke tees oli - teeme nii nagu Tallinnas. Tundus et laua taga istujatest keskerakondlastest osa häbenes Tallinnast juba kolmandat korda (!) kohalikele valimistele gastroleerima saadetud Riigikogu liiget, kes esitles valgalastele end kui Savisaare saadik Valgas. Samas ei suutnud ta välja öelda ühtegi sisukat mõtet, kuidas Valgas elu edasi arendada. Mul on tõeliselt kahju senisest volikogu esimehest ja noorest aselinnapeast, kes pidid taluma erakonna poolt peale surutud nihilistlikult agressiivset poliitpropagandat ja kellele surutakse kõrvale kahtlaste ambitsioonidega inimesi, kes nende tegevust igati kontrollida püüavad.

Kohtumine Reformierakonnaga toimus kokkuleppeliselt järgmisena, kuid esimeste minutite jooksul leidsime kooskõla mõlema erakonna valimisprogrammides. Sotsiaaldemokraadid said toetuse oma programmi täielikus ulatuses elluviimises, lisaks täiendasime seda RE programmi mõistlike ettepanekutega. Koalitsiooni tugevdamiseks otsustasime konsulteerida IRLi ainsa volikogusse pääsenud esindajaga ja saime juba kokkulepitule lisatoetuse. Otsus kolmikliidu moodustamiseks oli tehtud ja 4. novembril sai see vormistatud ka koalitsioonilepinguga. Lepinguga saab tutvuda siin.

Lisaks programmilisele ühisosale on uue kolmikliidu näol võimalik parem koostöö keskvalitsusega. Kahjuks on Eesti äärmiselt tsentraliseeritud ja poliitiliselt omavalitsusi rahaga "suunav" riik. Nii  mõnedki projektid jäävad rahastamata põhjendatuna  vormilistest või tehnilistest puudujääkidest. Loodame et nüüd olukord paraneb. Kahjuks jääb selline ebanormaalne olukord kestma seni, kuni Eesti kohalik omavalitsus pole saavutanud sellist finantsautonoomiat nagu arenenud demokraatiatele kombeks Euroopa Liidu kõrgema arengutasemega riikides.

Sõlmitud koalitsioonilepingu järgselt on toimunud linnavolikogu istung, millel volikogu esimehe kohal toetas koalitsioon RE kandidaati. 8. novembril kell 14 on järgmine linnavolikogu istung, kus kokkuleppe alusel Sotsiaaldemokraadid jätkavad Valgas linnapea kohal. Usk, et Valga saab uueks ja paremaks on täna suurem, kui kunagi varem!