Valga vanalinna ärkamisaeg

2016. aastal tähistame Valga linna esmamainimise 750. aastapäeva. Nimega Walk mainiti Valgat Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega. Suure tõenäosusega toimusid toonased sündmused praeguse Sepa, Riia, Raja tänavate piirkonnas. 1783. aastal, kui Valgast sai kreisikeskus viidi läbi toonane uusarendus ja järgnevatel aastatel ehitati samasse kreisi administratiivhoone (Riia 5), kreisikooli uus hoone (Kesk 22) ja kreisikirik – Valga Jaani kirik.

Aastakümneid on Valga ajalooline linnasüda jäetud tähelepanuta ja saanud halvamaigulise maine. Nõukogude aeg ja sellele järgnenud omandireformi eksisammud lagastasid ajaloolise kvartali. Nüüd on saabunud Valga ajaloolise vanalinna uus ärkamisaeg. Linnavalitsus on viimastel aastatel sihikindlalt võtnud eesmärgiks ajaloolises kvartalis taastada linnale omane melu ning muuta see ühtaegu õdusaks ja esinduslikuks. Oleme sammhaaval võtnud kontrolli sealsete kinnistute üle ja pidanud läbirääkimisi saamaks vajalikke investeeringuid.

Valga vanalinna arhitektuurivõistlusele esitatud tööde seast tunnistati parimaks ideekavand märgusõnaga „Tootem", mille autorid on Itaalia arhitektuuribüroost Franchi Associati. Võidutöö alusel koostatakse ehitusprojekt ja selle elluviimiseks taodeldakse raha Euroopa Liidu rahastatavast piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse meetmest. Soodsate asjaolude korral saab Valga vanalinn uue näo hiljemalt 2018. aastaks, kui Eesti tähistab 100. iseseisvumise sünnipäeva.

Öeldakse et kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Seega on Valga vanalinna ärkamine osa Valga linna paremast tulevikust.

Peatage Rail Baltic!

Mäletame loosungit „Peatage Lasnamäe“! Esmapilgul edumeelse elamuehitusprogrammi tagant paistis tolleaegse totalitaarse võimu soov hävitada veel allesjäänud külaühiskond, teha teed massilisele migratsiooniline idast ja koondada inimressurss Tallinnasse. Ka nüüd on Rail Balticu viimaste arengute põhjal näha Trooja hobuse Eestimaale sissetoomise katset. Meile on esitletud Rail Balticut justkui „aknana läände“ projektina, kuid lähemal vaatlemisel näeme hulganisti bluffimist ja vassimist. Vale ülesandepüstitusega, nõudes kõige lühemat ja kitsa laiusega raudteeliini ehitamist, saadi uuring, mis kubiseb vigadest ja naiivsusest. Mõned vead on kirjeldatud järgmises dokumendis (Rail Balticut kavandatakse vigase uuringu järgi). Sama autor on toonud välja ka müüdid, millega Rail Balticut meile söödavaks püütakse teha (Seitse müüti Rail Balticust).

Erinevad eksperdid on toonud veel välja hulgaliselt riske, mis Rail Balticu uue trassi väljaehitamisel realiseeruksid. Kordan olulisemaid:

1. Uue kavandatava otseraudtee valmimine jääks aastate kaugusesse, kuna see eeldaks täiesti uue raudtee ehitamist. Olemasoleva Tallinn-Tapa-Tartu-Valga liini moderniseerimine võimaldaks Rail Balticu käivitada juba mõne aasta pärast. Samuti läheks uue raudtee ehitamine sedavõrd kulukaks (Eesti omafinantseeringu osa on vähemalt 500 miljonit eurot), et ühtki teist suuremat transpordiga seotud projekti ei saaks paljude aastate jooksul ette võtta mitte ainult Eestis, vaid terves Baltikumis, sest ei jätkuks vahendeid omafinantseeringuks.

2. Tuleb arvestada ka sellega, et uus trass vajab hooldust ning samal ajal vajab hooldamist ka täna olemasolev raudtee. Uue raudtee ehitamisega lisanduvad  ka uued püsikulud. Kuigi on hinnatud Rail Balticu iseseisvat majanduslikku tasuvust, puudub terviklik sotsiaalmajanduslik analüüs selle kohta, mis juhtub Eesti raudteevõrgustikuga tervikuna. Juba praegu on Eesti Raudteel raskusi raudteevõrgu korrashoiu ja ülalpidamisega (19.12.2014 Äripäev "Eesti Raudtee palub riigiabi").

3. Uue otseliini rajamise puhul võib tekkida olukord, kus looduses väljakujunenud tasakaal rikutakse ning ökosüsteemile tekitatud kahju võib olla väga suur. Sellele on juhtinud tähelepanu nii looduskaitsjad, kui teisedki kodanikuühendused.

Samas:

1. Rail Balticu transpordikoridor läbi Tartu ja Valga läbiks suurema elanike arvuga ja majanduslikult aktiivsemat piirkonda ning seega oleks nii reisirongi kasutajate arv kui kaubasaadetiste vood suuremad. Ühtlasi annaks see Eesti majanduse regionaalarengule tugevama tõuke.

2. Läbi Tartu ja Valga kulgev raudteekoridor võimaldaks lihtsamini Rail Balticut suunata ka Peterburi peale. Rail Balticu trassi suunamine läbi Pärnu tekitab kahe raudteesüsteemi siduvad logistilised võimalused ainult Tallinnasse ja selle ümbrusesse või veelgi tõenäolisemalt Riiga ja selle ümbrusesse.

3. Tartut ja Valgat läbides on väiksemad ka keskkonnariskid ehk raudteeliin läbiks piirkonda, kus raudtee on juba üle 125 aasta olnud.

Rail Baltic võib osutuda Trooja hobuseks, mis loob küll kiire ühenduse Euroopaga, kuid nõuab meilt hiljem nii palju kulutusi, et tuleb hüljata olemasolev Tartut, Valgat, Võrut ja Viljandit ühendav raudteevõrk. Selle tulemusel hääbub vaikselt kogu Lõuna-Eesti sh Tartu linn.

500 miljoni euroga, mida uduprojekti Eesti omaosalusena uputada tahetakse, saab teha palju muud vajalikku riigisisese transporditaristu ja ühistranspordi edendamiseks. Selle raha eest on võimalik välja ehitada täies ulatuse kahe-teeline ja elektrifitseeritud Tallinn-Tartu-Valga raudtee, elektrifitseerida Tallinn-Rapla raudteeliin, korrastada Valga-Koidula-Tartu raudteekolmnurga taristu ja rongipeatused, asuda ehitama Haapsalu raudteed ja Saaremaa püsiühendust.

Peatagem käest ära läinud Rail Baltic veel enne, kui see meie riigile kiviks kaelas saab!

Valga vajab uusi ja paremaid elupindasid

Eesti korteriturg ei toimi ja eriti hukas on asi väljaspool Tallinna piirkonda. Üle Eesti on asulates tühjalt seismas sadu kortermaju. Valdav osa kortermajadest vajaksid põhjalikku rekonstrueerimist, kuid ühistute jõud ei hakka peale. Suur osa korteriomanikke on sunnitud maksma suuri energiakadusid (kohati 50-70% energiakuludest) ja noored pered vaevlevad eluasemelaenude kütkeis. Tallinnast kaugemal asuvate piirkondade ettevõtted ei suuda tööle meelitada kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid, sest nende jaoks ei leidu kohapealt tänapäevaseid elamisvõimalusi. Erainvesteeringud uute kortermajade ehitamiseks ja vanade lammutamiseks on sedavõrd pika tasuvusajaga, et pangad selleks laenu ei anna ja investorid nii pikalt kasu oodata ei malda. Kui investeeritaksegi, siis Tallinnas ja selle lähiümbruses.

Et lahendada tekkinud ummikseis korteriturul ja tagada elamispinnaturu ühtlane toimimine, peab riik läbi omavalitsuste jõuliselt sekkuma. Seda teevad kõik suured ja edukad riigid (lähinaabritest Soome ja Rootsi). Elatustase on neis meie omast kõrgem, kuid ometigi on leitud, et üleriigiliselt elamispinna turu suunamine on kõigi avalikes huvides. Läheneda tuleb terviklikult, et mitte tekitada soovimatuid tagajärgi. Lahenduskäik peab hõlmama kõigi piirkondade ja vanusgruppide erivajadused (näiteks tudengipere, noor pere lastega, pensionipõlve pidav vanapaar) ning samas katma kortermajade kogu elutsükli – ehitamise planeerimisest kuni lammutamiseni kasutusaja lõppedes. Pakun Valga linna näitel välja võimaliku lahendustee.

Oleme tuvastanud 52 tühja ja üle 50 pooltühja kortermaja. Neist umbes kümmekond on muinsusena väärtuslikud ja tuleb renoveerida kaasaegseteks üürimajadeks. Praeguste omanike võimekus seda teha jääb nõrgaks, mistõttu tuleb nendega sõlmida pikaajaline (20-25 aastat) leping, mille käigus avaliku sektori toel korterid renoveeritakse ja antakse kohaliku omavalitsuse poolt üüripindadena soovijatele. Ülejäävad kortermajad, mis reeglina on amortiseerunud, mugavusteta ja kasutuseta, tuleb kokkuleppel omanikega lammutada. Ka lammutamiseks on ilmselt vajalik avaliku sektori sekkumine, sest omanikel puudub sageli võimekus seda teha. Lammutatud majade alused kinnistud jäävad haljastatuna ootama paremaid aegu.

Teise sammuna saab avalik sektor tulla appi kortermajadele, kes sooviksid oma elukeskkonda arendada. Sageli ei suuda ühistud koostada ja liikmete vahel kokku leppida maja arenguplaanidest. Levinud on juhud, kus pooled korteriomanikest sooviksid maja ehitamist energiasäästlikumaks ja kaasaegsemaks, kuid pooled on sellele vastu. Sellised kortermajad on määratud hääbumise teed – võimekamad korteriomanikud jätavad oma korterid maha, ülejäänute kulud tõusevad veelgi ja varem või hiljem maja tühjeneb. Selliste majade kortereid ei saa müüa ega soovita saada isegi mitte kingituseks. Tegutsevaid ja aktiivseid korteriühistuid saab riik abistada nõuande ja hiljem investeeringutoetusega hoonete energiasäästlikkuse tõstmiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on välja töötamisele energiasäästu arengukava, mille järgi 1000 kortermaja üle Eesti aidatakse rekonstrueerida energiasäästlikuks. Vähenevad elanike kulud ja tõuseb korteri väärtus.

Alles kolmanda sammuna on riigil või kohalikul omavalitsusel võimalik vajadusel toetada uute kortermajade ehitamist ja üürikorterite pakkumise suurendamist väljaspool Tallinna piirkonda. Eeskujuna peaks sellisel juhul valima kinnistu, kus juba olemas amortiseerunud kortermaja (või muu hoonestus), selle lammutama ja siis ehitama uue kaasaegse ja säästliku kortermaja.

Valga linn on teinud eeltööd, et alustada selle protsessiga. Oleme esmalt välja valinud kümmekond kortermaja, mida lammutada ja 2-3 kortermaja, mida võiks renoveerida. Ootame Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt vastust, kas saame selle tegevuse elluviimiseks toetust. Lisaks sellele oleme algatanud näidisena Petseri-Soo-Roosi-Pika tn vahelise ala kortermajade piirkonna planeeringuga, et aidata sealseid korteriühistuid kasutama ühist linnaruumi efektiivsemalt ja olla valmis kasutama riigi poolt pakutavat abi kortermajade renoveerimiseks. Kui ühisplaneerimine õnnestub ja käivitub sealsete ühistute koostöö, siis võtame ette ka järgmised kortermajade piirkonnad.

Valgas saaksime riikliku üürimajade programmiga lahendatud mitu probleemi – pakume kaasaegse lahendusega säästlikke kortereid, äratame ellu kesklinna miljööväärtuslikud kortermajad ja likvideerime tondilosse. Selle tulemusel muutub Valga elu- ja ettevõtluskeskkond uueks ja paremaks.

Värskete mõtete ja toredate inimeste aastat!

2014. aasta sulges järjekordse sündmusterohke peatüki Valga linna kuulsusrikkas ajaloos. Lõpetasime katsumusterohke vee- ja kanalisatsioonisüsteemi vahetuse, mis raius suured lõhed mitte ainult meie tänavatesse, vaid pani mitmeks aastaks proovile kogu meie linnarahva ja ettevõtete kannatuse. Suur tänu teile, head inimesed, kannatlikkuse ja mõistmise eest!

Valga linnal on väärikas ajalugu ja erakordne tähendus Eesti-Läti piirilinnana. Sel aastal tuletasime nii Eestis kui Lätis meelde mõlema rahva ärkamisele ja iseseisvuse saavutamisele kaasaaitajat  Janis Cimzet. Kahesaja aasta möödumist tema sünnist  tähistasid Liivimaa laulupeol tuhanded lauljad mõlemast riigist. Võõrustasime Võidupüha paraadi, mis toimus korraga kahes riigis, kahe riigi presidentide osavõtul ja pretsedenditult rahvusvahelisema osalusega, kui kunagi varem. Kirsiks tordil oli Kaitseliidu Valgamaa maleva staabihoone ja tagalakeskuse põhjaliku renoveerimine. Seda et oleme euroopalik väärika ajaloo ja moodsa elustiiliga linn, tõestab tänapäevase 3D tehnoloogia digikino avamine  ja Valga kool valimine Eesti digipöörde suunanäitajaks.

Inimesed kelledest paljud olid Valgas üle väga pika aja või esmakordselt, kinnitasid mulle, et näevad meie linna erilisena ja tulevikku võimalusterohkena. Ka meil endil tuleb loobuda oma linna suunas visatud hooletutest sõnadest ja tagasihoidlikkusest. Sellest, kui siiras on meie usk oma linna arengusse, sõltub, kas siia luuakse uusi töökohti, tullakse külastajatena või elama. Viimase aastaga on Valga kesklinnas avatud viis väikepoodi, Soome õmblustööstus M.A.S.I. suurendas siinseid tootmismahtusid, Valga Depoo sai uue võimeka omaniku, lihatööstus Atria tugevalt jalad alla ja jõudis kasumisse ning mööblitööstus Gomab investeerib tootmise arendusse. Need on ainult mõned näited meie ettevõtluse arengutest. Ka meie saame kaasa aidata Valga ettevõtluse arengule, ostes ja reklaamides Valgas toodetut, külastades enne suurde linna ostureisile suundumist meie väikepoode (uskuge, te üllatute!) või lihtsalt tehke üks mõnus iganädalane pereõhtusöök meie kohvikutes ja restoranides.

2014. aasta oli Valga aasta ja siit edasi saab meie ühisel jõul minna ainult paremini. Lisaks kogu linna hõlmavale tänavavalgustuse uuendamisele, alustame ajaloolise linnatuumiku taaselustamisega. Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusel valmib kava, kuidas Valga-Valka kaksiklinna  kese muuta paari-kolme aastaga Euroopa Liidu tõukefondide abiga tänapäevaseks ettevõtlus-, külastus- ja elupiirkonnaks. Uuel aastal jätkame tondilosside lammutamist, millele loodame tuge ka riigilt. Käimasolevad läbirääkimised annavad lootust, et ka uuel aastal lisanduvad Valka kümned uued töökohad.

Uuelgi aastal üllatab Valga teid kindlasti uute sündmuste ja tegudega. Soovin uueks aastaks kõigile värskeid mõtteid ja teie ümber palju toredaid inimesi, kellega koos neid ellu viia.

Head uut aastat!