Peatage Rail Baltic!

Mäletame loosungit „Peatage Lasnamäe“! Esmapilgul edumeelse elamuehitusprogrammi tagant paistis tolleaegse totalitaarse võimu soov hävitada veel allesjäänud külaühiskond, teha teed massilisele migratsiooniline idast ja koondada inimressurss Tallinnasse. Ka nüüd on Rail Balticu viimaste arengute põhjal näha Trooja hobuse Eestimaale sissetoomise katset. Meile on esitletud Rail Balticut justkui „aknana läände“ projektina, kuid lähemal vaatlemisel näeme hulganisti bluffimist ja vassimist. Vale ülesandepüstitusega, nõudes kõige lühemat ja kitsa laiusega raudteeliini ehitamist, saadi uuring, mis kubiseb vigadest ja naiivsusest. Mõned vead on kirjeldatud järgmises dokumendis (Rail Balticut kavandatakse vigase uuringu järgi). Sama autor on toonud välja ka müüdid, millega Rail Balticut meile söödavaks püütakse teha (Seitse müüti Rail Balticust).

Erinevad eksperdid on toonud veel välja hulgaliselt riske, mis Rail Balticu uue trassi väljaehitamisel realiseeruksid. Kordan olulisemaid:

1. Uue kavandatava otseraudtee valmimine jääks aastate kaugusesse, kuna see eeldaks täiesti uue raudtee ehitamist. Olemasoleva Tallinn-Tapa-Tartu-Valga liini moderniseerimine võimaldaks Rail Balticu käivitada juba mõne aasta pärast. Samuti läheks uue raudtee ehitamine sedavõrd kulukaks (Eesti omafinantseeringu osa on vähemalt 500 miljonit eurot), et ühtki teist suuremat transpordiga seotud projekti ei saaks paljude aastate jooksul ette võtta mitte ainult Eestis, vaid terves Baltikumis, sest ei jätkuks vahendeid omafinantseeringuks.

2. Tuleb arvestada ka sellega, et uus trass vajab hooldust ning samal ajal vajab hooldamist ka täna olemasolev raudtee. Uue raudtee ehitamisega lisanduvad  ka uued püsikulud. Kuigi on hinnatud Rail Balticu iseseisvat majanduslikku tasuvust, puudub terviklik sotsiaalmajanduslik analüüs selle kohta, mis juhtub Eesti raudteevõrgustikuga tervikuna. Juba praegu on Eesti Raudteel raskusi raudteevõrgu korrashoiu ja ülalpidamisega (19.12.2014 Äripäev "Eesti Raudtee palub riigiabi").

3. Uue otseliini rajamise puhul võib tekkida olukord, kus looduses väljakujunenud tasakaal rikutakse ning ökosüsteemile tekitatud kahju võib olla väga suur. Sellele on juhtinud tähelepanu nii looduskaitsjad, kui teisedki kodanikuühendused.

Samas:

1. Rail Balticu transpordikoridor läbi Tartu ja Valga läbiks suurema elanike arvuga ja majanduslikult aktiivsemat piirkonda ning seega oleks nii reisirongi kasutajate arv kui kaubasaadetiste vood suuremad. Ühtlasi annaks see Eesti majanduse regionaalarengule tugevama tõuke.

2. Läbi Tartu ja Valga kulgev raudteekoridor võimaldaks lihtsamini Rail Balticut suunata ka Peterburi peale. Rail Balticu trassi suunamine läbi Pärnu tekitab kahe raudteesüsteemi siduvad logistilised võimalused ainult Tallinnasse ja selle ümbrusesse või veelgi tõenäolisemalt Riiga ja selle ümbrusesse.

3. Tartut ja Valgat läbides on väiksemad ka keskkonnariskid ehk raudteeliin läbiks piirkonda, kus raudtee on juba üle 125 aasta olnud.

Rail Baltic võib osutuda Trooja hobuseks, mis loob küll kiire ühenduse Euroopaga, kuid nõuab meilt hiljem nii palju kulutusi, et tuleb hüljata olemasolev Tartut, Valgat, Võrut ja Viljandit ühendav raudteevõrk. Selle tulemusel hääbub vaikselt kogu Lõuna-Eesti sh Tartu linn.

500 miljoni euroga, mida uduprojekti Eesti omaosalusena uputada tahetakse, saab teha palju muud vajalikku riigisisese transporditaristu ja ühistranspordi edendamiseks. Selle raha eest on võimalik välja ehitada täies ulatuse kahe-teeline ja elektrifitseeritud Tallinn-Tartu-Valga raudtee, elektrifitseerida Tallinn-Rapla raudteeliin, korrastada Valga-Koidula-Tartu raudteekolmnurga taristu ja rongipeatused, asuda ehitama Haapsalu raudteed ja Saaremaa püsiühendust.

Peatagem käest ära läinud Rail Baltic veel enne, kui see meie riigile kiviks kaelas saab!