Eesti korteriturg ei toimi ja eriti hukas on asi väljaspool Tallinna piirkonda. Üle Eesti on asulates tühjalt seismas sadu kortermaju. Valdav osa kortermajadest vajaksid põhjalikku rekonstrueerimist, kuid ühistute jõud ei hakka peale. Suur osa korteriomanikke on sunnitud maksma suuri energiakadusid (kohati 50-70% energiakuludest) ja noored pered vaevlevad eluasemelaenude kütkeis. Tallinnast kaugemal asuvate piirkondade ettevõtted ei suuda tööle meelitada kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid, sest nende jaoks ei leidu kohapealt tänapäevaseid elamisvõimalusi. Erainvesteeringud uute kortermajade ehitamiseks ja vanade lammutamiseks on sedavõrd pika tasuvusajaga, et pangad selleks laenu ei anna ja investorid nii pikalt kasu oodata ei malda. Kui investeeritaksegi, siis Tallinnas ja selle lähiümbruses.
Et lahendada tekkinud ummikseis korteriturul ja tagada elamispinnaturu ühtlane toimimine, peab riik läbi omavalitsuste jõuliselt sekkuma. Seda teevad kõik suured ja edukad riigid (lähinaabritest Soome ja Rootsi). Elatustase on neis meie omast kõrgem, kuid ometigi on leitud, et üleriigiliselt elamispinna turu suunamine on kõigi avalikes huvides. Läheneda tuleb terviklikult, et mitte tekitada soovimatuid tagajärgi. Lahenduskäik peab hõlmama kõigi piirkondade ja vanusgruppide erivajadused (näiteks tudengipere, noor pere lastega, pensionipõlve pidav vanapaar) ning samas katma kortermajade kogu elutsükli – ehitamise planeerimisest kuni lammutamiseni kasutusaja lõppedes. Pakun Valga linna näitel välja võimaliku lahendustee.
Oleme tuvastanud 52 tühja ja üle 50 pooltühja kortermaja. Neist umbes kümmekond on muinsusena väärtuslikud ja tuleb renoveerida kaasaegseteks üürimajadeks. Praeguste omanike võimekus seda teha jääb nõrgaks, mistõttu tuleb nendega sõlmida pikaajaline (20-25 aastat) leping, mille käigus avaliku sektori toel korterid renoveeritakse ja antakse kohaliku omavalitsuse poolt üüripindadena soovijatele. Ülejäävad kortermajad, mis reeglina on amortiseerunud, mugavusteta ja kasutuseta, tuleb kokkuleppel omanikega lammutada. Ka lammutamiseks on ilmselt vajalik avaliku sektori sekkumine, sest omanikel puudub sageli võimekus seda teha. Lammutatud majade alused kinnistud jäävad haljastatuna ootama paremaid aegu.
Teise sammuna saab avalik sektor tulla appi kortermajadele, kes sooviksid oma elukeskkonda arendada. Sageli ei suuda ühistud koostada ja liikmete vahel kokku leppida maja arenguplaanidest. Levinud on juhud, kus pooled korteriomanikest sooviksid maja ehitamist energiasäästlikumaks ja kaasaegsemaks, kuid pooled on sellele vastu. Sellised kortermajad on määratud hääbumise teed – võimekamad korteriomanikud jätavad oma korterid maha, ülejäänute kulud tõusevad veelgi ja varem või hiljem maja tühjeneb. Selliste majade kortereid ei saa müüa ega soovita saada isegi mitte kingituseks. Tegutsevaid ja aktiivseid korteriühistuid saab riik abistada nõuande ja hiljem investeeringutoetusega hoonete energiasäästlikkuse tõstmiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on välja töötamisele energiasäästu arengukava, mille järgi 1000 kortermaja üle Eesti aidatakse rekonstrueerida energiasäästlikuks. Vähenevad elanike kulud ja tõuseb korteri väärtus.
Alles kolmanda sammuna on riigil või kohalikul omavalitsusel võimalik vajadusel toetada uute kortermajade ehitamist ja üürikorterite pakkumise suurendamist väljaspool Tallinna piirkonda. Eeskujuna peaks sellisel juhul valima kinnistu, kus juba olemas amortiseerunud kortermaja (või muu hoonestus), selle lammutama ja siis ehitama uue kaasaegse ja säästliku kortermaja.
Valga linn on teinud eeltööd, et alustada selle protsessiga. Oleme esmalt välja valinud kümmekond kortermaja, mida lammutada ja 2-3 kortermaja, mida võiks renoveerida. Ootame Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt vastust, kas saame selle tegevuse elluviimiseks toetust. Lisaks sellele oleme algatanud näidisena Petseri-Soo-Roosi-Pika tn vahelise ala kortermajade piirkonna planeeringuga, et aidata sealseid korteriühistuid kasutama ühist linnaruumi efektiivsemalt ja olla valmis kasutama riigi poolt pakutavat abi kortermajade renoveerimiseks. Kui ühisplaneerimine õnnestub ja käivitub sealsete ühistute koostöö, siis võtame ette ka järgmised kortermajade piirkonnad.
Valgas saaksime riikliku üürimajade programmiga lahendatud mitu probleemi – pakume kaasaegse lahendusega säästlikke kortereid, äratame ellu kesklinna miljööväärtuslikud kortermajad ja likvideerime tondilosse. Selle tulemusel muutub Valga elu- ja ettevõtluskeskkond uueks ja paremaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar