Valga linna areng maakonna keskusena on jõudmas vahefinišisse. Euroopa Liiduga liitumine on avanud lõunapiiri, tuntavalt on arenenud kaubandus, piiriülese liikumise lihtsustamine on toonud täiendava turismivoo. Valga linna inimeste hea töö tulemusena ja Euroopa Liidu toel on infrastruktuuriliselt linnas peaaegu kõik elamisväärseks eluks vajalik.
«Tehtud!» võiks öelda ja jääda loorberitele puhkama. Kuid ka teised piirkonnad ja linnad arenevad ning edu käestlaskmine on kerge. Karm konkurents mõjujõu ja elanikkonna pärast aina süveneb.
Tartu Ülikooli linnaregioonide uuringus tuuakse Eesti puhul välja 12 arengupotentsiaaliga linnaregiooni. Suurimas neist (Tallinnas) on 500 000 elanikku ja väikseimas, Valga linnaregioonis, 20 000 elanikku.
Uuringus on vaadeldud mitmeid võrdlusnäitajaid linnaregioonide kohta ja Valga omad on peaaegu alati viimaste hulgas, olgu see siis kõrgharidusega inimeste osakaal, migratsioon, tööhõive, tööstus jne. Seega ollakse olukorras, kus võidakse kaotada areneva linnaregiooni staatus.
3. juulil 1783 moodustas Katariina II Valga linna ümber Valga maakonna. Praeguse maakonna kultuurilise ja territoriaalse koosseisu aluseks on 6. septembril 1920 välja antud ajutine valitsemiskord ja järgnevad haldusterritoriaalsed muudatused, mille alusel Valga maakond moodustati põhiliselt Tartu-, Viljandi- ja Võrumaa kihelkondadest, kusjuures Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel.
Maakonna territoorium jaguneb Mulgi, Tartu ja Võru murdealade vahel. Maakonnad otsivad oma identiteeti, mistõttu Mulgi ja Võru kultuuri haare on tugevnemas ning nõudmas juba ka territoriaalset tunnustamist.
Linna elanikkond on vähenenud viimase viie aasta jooksul 560 inimese võrra, koos ümbruskonna kohalike omavalitsustega 1200 inimese võrra. Ettevõtluse arengut pidurdab tööjõupuudus.
Samas on 2006. aasta TNS Emori läbi viidud uuringus Valgamaa (sh Valga linna) elanikud kõige murelikumad töövõimaluste pärast: pooled leidsid, et sellega on lood kehvasti ning vaid 17% hindasid töövõimalusi headeks. Põhjus seisneb madalates palkades ja kesises töökohtade valikus.
Hiliva «nelja keskuse» poliitika tulemusena on valdkondlik otsustamine koondatud Tartusse. Reformide käigus rändasid töökohtadega kaasa ka kõrgharitud ametnikud ja nende pered. See omakorda on mõjunud rängalt nii tööjõu kättesaadavusele kui ka linna üldisele intellektuaalsele populatsioonile.
Uus Riigikogu koalitsioon võib läbi viia haldusreformi, mille tulemusel Valga linn kaotab maakonnakeskuse staatuse. Seega tuleb otsustada, kas jääda pinnale ja säilitada tulevikus kiire areng maakonnakeskusena või taanduda vaikseks provintsilinnaks.
Uus etapp nõuab uut linnajuhtimise käsitlust ning keskendumist senistest erinevatele teemadele. Järgmise perioodi märksõnad on uute majandusharude toomine linna ja kõrge tootlikkusega töökohtade loomine. Järgnevalt mõned mõtted, mis võiks olla nende eesmärkide täitmisel abiks.
Koidula raudtee piiri- ja tollijaama ehitus on lahenemas. Põhja-Eesti sadamatele orienteeritud transiidikoridorid on ammendumas ja seetõttu avab uus piiri- ja tollijaam muu hulgas «rohelise tee» kaupade liikumiseks Petseri–Valga suunal.
Transiitliikluse kasv avab Valga potentsiaali transiidi- ja logistikakeskusena, kus on soodne kaupu sorteerida, komplekteerida ja pakendada. Potentsiaali realiseerimiseks on vajalik eri transpordiliike ja tööstusalasid ühendava infrastruktuuri väljaehitamine. See pole odav, kuid eduka investeeringu tulemusena tekiks Valga linna sadu uusi majanduse trendi jälgivaid töökohti.
Ettevõtluse toetamine on vajalik kõrgema lisaväärtusega tegevusaladele ümberorienteerumiseks. Madala palgatasemega töökohtade, olematu innovatsiooni ning pankrotistumise (ärakolimise) piiril olevad ettevõtted on riskid linna arengule. Samas töötab neis inimesi, kes oleks võimelised järjekindla koolituse ja arendustegevuse toel töötama suuremat lisaväärtust andvatel töökohtadel.
Valga linna teenindussektor on nõrgalt arenenud, kuigi arenenud majandusega riikides on just selles sfääris valdav enamik töökohti.
Eroopa Liidu 2007–2013 struktuuritoetustest on ettevõtluse ümberkujundamiseks ja innovatsiooniks ette nähtud palju raha, aga alustuseks tuleks Valga linnavalitsusse tööle võtta ettevõtlusnõunik, kelle ülesanne peaks olema selliste meetmete kavandamine ja läbiviimine.
Valga kutseõppekeskuse uue kompleksi väljaehitamine on teostumas ja selle mõju kutsehariduse kvaliteedile on raske üle hinnata. Lisaks hoonetele ja õppevahenditele on vajalik uue sisu andmine kutseõppele ning kutseõppekeskuse rollile maakonna arengus.
Eelpool toodud linnapiirkondade uuringus näidatakse haridusasutuste positiivset mõju piirkonna ja eriti ettevõtluse arengule. Linna ja Valgamaa kutseõppekeskuse koostöö peab olema mõlemapoolselt aktiivne. Näiteks võiks linn toetada elukutse ettevalmistuse suunitlusega ettevõtlusprojekte ja inkubatsioonikeskuse väljaarendamist.
Valga on Eestis ainulaadne maakonnakeskus, kus ristuvad nelja kultuurikoosluse piirid. Nende esiletoomine ja kõrvutamine on Valga linnale üks võimalus eristuda. Siin võiks asuda ühe katuse all nii Mulgi kui ka Võru Instituudi filiaalid.
Eesti–Läti instituut võiks tutvustada Valga multikultuursusest tekkivaid võimalusi nii turismi, hariduse kui ka ettevõtluse arendamiseks.
Maakonnakeskuse staatus on linna arengule oluline. Senisest tihedam koostöö linnalähedaste kohalike omavalitsustega ning Otepää ja Tõrva piirkonnaga kindlustaks seda. Näiteks aitaks linna arengule kaasa lähipiirkonna elupiirkondade parem sidustamine linnaga (ühistransport, infrastruktuur jms) ning aktiivsem osalus turismi- ja kultuurialases ühistegevuses Otepää ja Tõrva piirkonnaga.
Kaksiklinna projekt on andnud häid tulemusi ja Valga/Valkat teatakse hästi linnana, mis ulatub kahte riiki. Selline asend on atraktiivne ürituste korraldajatele, kuid Valgas puudub tänapäevane konverentsikeskus. Valga kultuuri- ja huvialakeskus selleks praegusel kujul ei sobi ja puudub ka vastav tehnika. Tihenev konverentsikeskuse roll häiriks ka kultuuri- ja huvialategevust.
Tänapäevane konverentsikeskus peaks olema paindliku ruumiprogrammiga ning toetatud vajaliku tehnika ja teenustega.
Valimistevaheline aeg võimaldab emotsioonideta arutleda kodukoha arengute üle. Valminud on Valga linna üldplaneering ning arengukava on läbivaatamisel. Valimised on möödas, Valga linna valikute ajad on ees.
Loodan, et linna hakkab juhtima asjatundlik meeskond, kes suudab muutunud situatsioonis tuua linna arengusse uued rõhuasetused, mis tagaks Valga linna püsimise Eesti arenevate linnaregioonide hulgas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar