Valga saab uueks ja paremaks

Valga linn on maakonnakeskus, rohkem kui seitsmesaja-aastase ajalooga Liivimaa linn Eesti ja Läti piiril. Koos oma kaksiklinnast naabriga on meil peaaegu 20 tuhat elanikku, mis on meie riikide suurust arvestades üsnagi palju. Peame pingutama rohkem, kui teised Eesti linnad, sest tihti jääme justkui kahe riigi vahele – oleme nagu ei-kellegi-maa. Eesti regionaalpoliitika põhineb julmale olelusvõitlusele ja on äärmiselt politiseeritud. Et Valgal läheks hästi, peab meil olema palju mõistust ja sõpru igas ilmakaares.

Heas linnajuhtimises on oluline programmiliselt võimalikult suur ühisosa ja võrdne partnerlus. Sellelt pinnalt pidasime läbirääkimisi võimalike partneritega. Ühine tee Keskerakonnaga katkes, sest neil sisuliselt puudus programm linna edasiseks juhtimiseks, mida arutada . Kas teeme nagu Tallinnas või nagu Valgale parem? Kahju on mul ka senisest volikogu esimehest ja teistest tublidest keskerakondlastest, kes pidid taluma erakonna poolt peale surutud nihilistlikult agressiivset poliitpropagandat ja kellele surutakse kõrvale kahtlaste ambitsioonidega inimesi, kes nende tegevust igati kontrollida püüavad. Kokkulepet Reformierakonnaga oli kergem saavutada, sest sotsiaaldemokraadid said toetuse oma programmi täielikus ulatuses elluviimisele täiendades seda nendepoolsete mõistlike ettepanekutega. Järgnevalt esitlengi, mille poole pean oluliseks järgmisel perioodil püüelda.

Järgmise nelja ja ilmselt ka neljasaja aasta edu võtmeks on hoida ja tuua Valga linna inimesi, kes usuvad siinsesse arengusse ja on nõus selleks oma parimaid oskusi rakendama. Valga vajab ettevõtjaid, arste, õpetajaid, oskustöölisi, õpilasi gümnaasiumi ja kutseõppesse, lastega peresid - vajab ideede rohkust ja tuge nende elluviimiseks. Meie esimene püüe on väärtustada nende inimeste tööd, kes töötavad inimestega, eelkõige meie laste ja eakatega. Tõstame linna palgal olevate haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate töötasu ja tagame neile korraliku töökeskkonna. Leiame lahendused, et ravivõimalused Valga haiglas ei väheneks ning haigla oleks atraktiivne ka ülepiiriliselt. Ettevõtlikkuse ergutamiseks loome ettevõtlusinkubaatori, kus pakutakse nõustamist, kontakte võimalike partneritega ja vajadusel tuge äriideede elluviimiseks.  Loome võimalused, et noored saaks juba kooliajal töökogemuse ja endale taskuraha teenida.

Linna süda on meie visiitkaardiks, nagu me esmamulje inimesest saame tema riietuse ja hügieeni põhjal. Saavutamaks sünergiat kaksiklinnade vahel, tuleb Jaani kirikust kuni Valka Lugaži kiriku vaheline ala korrastada, valgustada ja panna tuiksoonena elama. Jaani kirikust kuni Neulandi ausambani peab saama tänapäevane linnaruum, mis kutsub jalutama, meelt lahutama ning külastama selleäärseid ärisid ja asutusi. Ma usun, et järgmise Euroopa Liidu rahastamise toel on need ambitsioonikad ideed täiesti teostatavad. Meil on rikas muinsuspärand ja palju maju, kuid mitmed neist on sattunud võimetute inimeste kätte. Linna põhitänavate äärsete räämas kinnistute puhul pakume hoone omanikule võimalikke lahendusi: korrastada hoone, lammutada hoone või anda linnale üle (et siis vastavalt olukorrale hoone kas lammutada või korrastada). Lähtume põhimõttest: kui ei oska - õpetame, kui ei suuda - aitame, kui ei taha – sunnime!

Valgas on kooliharidust teadaolevalt antud rohkem kui 400 aastat. Linnas on tegutsenud kümneid koole ja õpetatud vähemalt viies keeles. Hetkel peame seisma selle eest, et gümnaasiumihariduse andmine Valgas jätkuks ka kümne aasta pärast. Remondime põhjalikult haridus- ja teadusministeeriumi abiga Valga Valge maja ning pakume õpilaskodu siia kaugemalt õppima tulijatele. Mõeldes nii noortele, kui ka teistele aktiivsetele linlastele, loome kaasaegse kino ning toetame senisest veelgi enam kultuuri- ja sporditegevust. Tutvustame meie linna maailmale kui 2014. aastal tähistame Eesti-Läti laulupeoga J. Cimze 200. sünniaastapäeva, võõrustame Võidupüha paraadi ning tähistame koos Valkaga väärikalt Euroopa Liitu astumise 10. aastapäeva.

Soovin et linlased usuks Valga linna, osaleksid aruteludes ja teaksid kuidas linna juhitakse. Selleks korraldame regulaarseid teeõhtuid, kus räägitakse ausalt linna plaanidest ja probleemidest ning otsitakse kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi. Ükski linn ei saa kunagi valmis, kuid Valgal on paremad ajad veel ees. Tänan oma valijaid usalduse eest ja annan linnapeana endast parima Valga linna uueks ja paremaks saamiseks.

Teeme nagu Tallinnas või siis nagu Valgale parem?

Suur tänu kõigile, kes usaldasid mulle oma hääle kohalike omavalitsuste volikogu valimistel! Mitmete sadade valgalaste toetus on ühtepidi meeldiv õlalepatsutus jätkata Valga linna uueks ja paremaks muutmist, kuid teisipidi vastutuskoorem erinevate inimeste ootuste täitmiseks.

Valimistejärgsed nädalad on kulunud läbirääkimiste ja mõttekaaslaste otsimise tähe all. Arenenud demokraatias on oluline võimalikult laia spektri inimeste kaasatus ja huvide esindatus. Õnneks ei tähenda demokraatia seda, et võitja võtab kõik ja ülejäänud on kaotajad. Ühelgi erakonnal ei ole mõistlik Valga suuruses omavalitsuses nõutada ainuvõimu, sest see viib võimu mugandumiseni ja väärkasutusteni, nagu oleme näinud Valgas ja näeme täna Tallinnas.

Heas valitsemises on oluline programmiliselt võimalikult suur ühisosa ja võrdne parnerlus.Sellelt pinnalt pidasime läbirääkimisi võimalike partneritega (seniste koalitsioonipartneriga) Keskerakonnaga, kui ka Reformierakonnaga.

Valimistejärgne esmakohtumine Keskerakonna esindusega oli pettumus, sest suhtumine oli üleolev ja oma programmi neil Valga jaoks polnud. Ainuke tees oli - teeme nii nagu Tallinnas. Tundus et laua taga istujatest keskerakondlastest osa häbenes Tallinnast juba kolmandat korda (!) kohalikele valimistele gastroleerima saadetud Riigikogu liiget, kes esitles valgalastele end kui Savisaare saadik Valgas. Samas ei suutnud ta välja öelda ühtegi sisukat mõtet, kuidas Valgas elu edasi arendada. Mul on tõeliselt kahju senisest volikogu esimehest ja noorest aselinnapeast, kes pidid taluma erakonna poolt peale surutud nihilistlikult agressiivset poliitpropagandat ja kellele surutakse kõrvale kahtlaste ambitsioonidega inimesi, kes nende tegevust igati kontrollida püüavad.

Kohtumine Reformierakonnaga toimus kokkuleppeliselt järgmisena, kuid esimeste minutite jooksul leidsime kooskõla mõlema erakonna valimisprogrammides. Sotsiaaldemokraadid said toetuse oma programmi täielikus ulatuses elluviimises, lisaks täiendasime seda RE programmi mõistlike ettepanekutega. Koalitsiooni tugevdamiseks otsustasime konsulteerida IRLi ainsa volikogusse pääsenud esindajaga ja saime juba kokkulepitule lisatoetuse. Otsus kolmikliidu moodustamiseks oli tehtud ja 4. novembril sai see vormistatud ka koalitsioonilepinguga. Lepinguga saab tutvuda siin.

Lisaks programmilisele ühisosale on uue kolmikliidu näol võimalik parem koostöö keskvalitsusega. Kahjuks on Eesti äärmiselt tsentraliseeritud ja poliitiliselt omavalitsusi rahaga "suunav" riik. Nii  mõnedki projektid jäävad rahastamata põhjendatuna  vormilistest või tehnilistest puudujääkidest. Loodame et nüüd olukord paraneb. Kahjuks jääb selline ebanormaalne olukord kestma seni, kuni Eesti kohalik omavalitsus pole saavutanud sellist finantsautonoomiat nagu arenenud demokraatiatele kombeks Euroopa Liidu kõrgema arengutasemega riikides.

Sõlmitud koalitsioonilepingu järgselt on toimunud linnavolikogu istung, millel volikogu esimehe kohal toetas koalitsioon RE kandidaati. 8. novembril kell 14 on järgmine linnavolikogu istung, kus kokkuleppe alusel Sotsiaaldemokraadid jätkavad Valgas linnapea kohal. Usk, et Valga saab uueks ja paremaks on täna suurem, kui kunagi varem!

Valimistepäev on meenutamise ja unistamise päev

20. oktoobril valime inimesi, kes peavad seisma hea, et Valga linn saaks uueks ja paremaks. Valimised on hetk meenutamiseks ja unistamiseks.

Me võiksime meenutada:

• kes kandideerijatest on rääkinud inimestega ja ajanud Valga linna asja ka siis, kui käimas pole olnud valimiskampaania
• kes volikokku soovijatest on olnud oma töös kompetentne ja suutnud iseseisvalt vastu võtta otsuseid
• kes on asja ajanud Valga linna, mitte oma erakonna huvides
• kes on kaitsnud Valga linna huve ka muudel ametikohtadel olles
• kes on ka valimistevahelisel ajal aktiivne ja linnaelus osalemas vabal ajal
• kes on olnud oma senises elus hingelt valgalane.

Me võiksime unistada:

• et meie valitud kandidaadil on selge visioon Valga arengust ja tegevuskava selle elluviimiseks
• et kõik tehtavad otsused oleksid Valga linna, mitte isiklikuks või erakonna hüvanguks
• et igal uuel linnavolikogu ja -valitsuse liikmel on puhas pale ja ausad plaanid
• et iga valituks osutunu ka tegelikult Valga jaoks tööle hakkab
• et meie linnavolikogu on tulevikkuvaatav ja ühtne
• et Valga saab uueks ja paremaks.

Me meenutame sel päeval Valga linna üle 700 aastast kuulsusrikast ajalugu ja unistame, et järgmised vähemalt 700 aastat saaksid olema veelgi paremad. Selleks tuleb aga juba järgmiseks neljaks aastaks valida linnavolikokku ausad ja asjalikud inimesed.

Meenutage, unistage ja valige targalt!

Põhjalikumalt tegevusprogrammist: 12. Valga ligemale!

Tutvustan põhjalikumalt ja kommenteerin oma tegevusprogrammi: 12. Valga ligemale!

• Taastame bussiühenduse Valkaga.

Järjest enam Valga ja Valka inimesi töötab, õpib või külastab poodi üle piiri. Meie linnades on palju objekte 

ja üritusi, mida saaks veel paremini ühiselt külastada, kui nende kättesaadavus oleks parem. Näiteks on Valkas Veskijärv, Valka laululava ja kultuurikeskus. Valka kunstikoolis õpib palju lapsi Valgast. Valgasse on lätlastel asja tööle, kutseõppekeskusesse kooli ja ostlema meie kaubanduskeskustesse. Renoveerisime Valga raudteejaama, mis peaks tulevikus ühiseks väravaks kujunema nii Valga kui Valka inimestele. Valgas on praegu käigus kaks ühistranspordi linnaliini ja üsna lihtsa vaevaga on võimalik panna buss ka Valkat läbima. Vajalik on kokku leppida kulude katmise ja ühiselt sobiva liinigraafiku osas. Ühine bussiühendus võimaldab kahe linna inimestel lihtsamalt pääseda üle piiri tööle või õppima ning meie kaubandus võidaks lätlastest kliente

• Koos riigiga korraldame ühistransporti selliselt, et Valka ja Valgast mujale oleks lihtne saada.

Valga lähiasumitest nagu näiteks Soorust, Tsirguliinast, Hummulist, Kaagjärvest, Koikkülast, Harglast, Lüllemäelt peab saama kooli või õppima ning õhtul tagasi võimalikult tihti ja paindlikult.  Mõningatel juhtudel on võimalik pikendada linnaliine lähiasulateni (näiteks kolmel-neljal korral päevas) või siis maakonnaliinide liiklus korraldada selliselt, et väljasõidu- ja saabumisajad paremini sobituksid inimeste vajadustega. Teeme ühistranspordiinfo paremini kättesaadavaks nii Valgast kui Valkast lähtuvate busside ja rongide kohta. Ehitame välja raudteejaama juurde auto- ja rattaparklad, et ümberistumine ühistranspordile oleks võimalikult mugav.

• Seisame hea selle eest, et rongiliiklus Tartu ja Riiaga oleks tihedam ja kiirem.

Kaks reisi Tartusse ja kolm aeglast reisi Riiga päevas ei ole piisav Valga ja Valka jaoks. Seisame selle eest, et taastuks kiire Tallinn-Riia reisirong. Rekonstrueeritud raudtee võimaldaks saada Valgast Tallinnasse 2,5-3 tunniga ja Riiga 1,5 tunniga. Teeme aktiivselt lobitööd, et taastuks Riia-Peterburi vaheline reisirongiliiklus läbi Valga. Valga on õnnelikus asukohas, kus kaks rahvusvahelist lennujaama (Riia ja Tartu) on vähem kui kahesaja kilomeetri kaugusel. Eesti-Vene piiri ja parema raudteeühenduse korral, lisanduvad ka veel võimalused uuteks reisisihtkohtadeks läbi Pihkva ja Peterburi. Võimalus kiiresti saada ükskõik kuhu maailma otsa, meelitaks siia nii investoreid, kui teisi aktiivseid inimesi.

Põhjalikumalt tegevusprogrammist: 11. Valga haigla jääb!

Tutvustan põhjalikumalt ja kommenteerin oma tegevusprogrammi: 11. Valga haigla jääb!

Valga inimesed vajavad kvaliteetset ja mitmekülgset raviteenust, mida osutatakse Valgas.

• Leiame lahendused, et ravivõimalused Valga haiglas ei väheneks.

On teada tõsiasi, et meditsiin on aina rohkem ja rohkem nihkumas keskustesse – Tallinnasse-Tartusse. Süvenev arstide vähesus seab meid keerulisse olukorda, kus on aina raskem leida personali, vajalike meditsiiniliste erialade arste, meie haiglasse. Meie ees seisev ülesanne on tagada linna ja lähiümbruse kodanikele endiselt kodulähedased ravivõimalused. Selleks on meil olemas Valga Haigla näol hea infrastruktuur, kuid pingutada tuleb personali leidmisel. Teeme koostööd teiste raviasutustega, et kasutada otstarbekalt tänast nappi ressurssi meditsiinipersonali osas. Tähtis on esmavajalike erialade säilimine meie haiglas.

• Haigla kinnisvara baasil loome kaasaegset hooldekodu- ja avahooldusteenust pakkuva ettevõtte.

2011. aastal otsustas Valga linn likvideerida oma ettevõtte Valga Hoolekandekeskus MTÜ ja anda üle hoolekandeteenuse osutamine AS Valga Haiglale. See otsus oli õige, sest toonaselt 60 kohalt on hooldekodu teenuse maht kasvanud 90 kohale. Täna on Valga Haigla omandamas tegevusluba erihoolekandes. Lisandanud on teenuste võimalusi ja on loodud uusi täiendavaid töökohti. Täna käivad läbirääkimised haigla ja linnavalistsuse vahel teiste- seniselt Valga linna poolt osutatavate hooldusteenuste üleviimiseks Valga Haigla haldusalasse. See loob võimaluse sünergiaks ja uute teenuste tekkeks vastavalt nõudluse kasvule. Haigla personal omab professionaalset pädevust nii meditsiinis kui hoolekandes ning sel moel tekkib erinevate meditsiini ja hooldusteenuste ahel, et tagada kliendile parim ja otstarbekaim hooldusteenus.

Põhjalikumalt tegevusprogrammist: 10. Valga hoolib ja aitab!

Tutvustan põhjalikumalt ja kommenteerin oma tegevusprogrammi: 10. Valga hoolib ja aitab!

Hoolitsemine nõrgemate eest ei seisne sotsiaalabi palukeste poetamises, vaid majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutliku linnaruumi kujundamises, kus tunnustatakse kõigi ühiskonna liikmete inimväärikust ja sotsiaalseid õigusi.

• Jätkame hommikuse pudru ja tasuta koolilõuna pakkumist koolides.

Selle aasta alguses katsetatud hommikupudru pakkumine koolides leidis soojalt õpilaste vastuvõtu. Põhikooli kui gümnaasiumi lapsed olid valmis isegi varem kooli tulema hommikul. See tähendab, et lastel on hommikuti kõhud tühjad. Siin on nii perede vaesust kui ka töölkäivate perede kiire elutempo, et ei jõuta enam lastele korralikku hommikusööki valmistada. Hommikusöök on aga kõige olulisem toidukord päevas ja seda ei tohiks vahele jätta. Tasuta koolilõuna pole aga sugugi riigi poolt kinni makstud, Valga linn kõigile Valga linna üldhariduskoolidele tasuta lõuna. Otsisime eelarvevõimalusi selles mitu aastat, kui selle aasta sügisest on ka gümnaasiumis tasuta lõuna ning ma näen, et sellega peab kindlasti jätkama. Laste kõhu kõrvalt kokku hoida ei tohi.

• Võtame linna kanda enamuse lasteaedade toiduhinna tõusust.

Lasteaiajärjekorrad oleme saanud kaotada, iga laps saab koha lasteaeda päris kiiresti, kuid lasteaiamaks on päris suur. Vanematel tuleb lasteaia koha eest välja käia 40-50 eurot ning näitab ainult tõusutrendi, kuna toiduainete hinnad on märkimisväärselt kallinenud. Juba selle aasta hinnatõusust võttis Valga linn enda kanda 95 senti iga toidupäeva kohta. Me peame edaspidigi jälgima, et hinnatõusud üksi perede kanda ei jääks, sest pere eelarves on iga väikseimgi hinnatõus lisakoormus.

• Pakume munitsipaalkortereid halvas seisus majades elavatele peredele.

Võib tunduda uskumatu, aga tänasel päeval on linnas veel suur hulk vanades puumajades kortereid, kus pole vett majas, solk tuleb ämbris välja viia, tualett on väljas kuuri taga, trepid kõiguvad, katused lasevad solinal läbi, nii et talvel on majas sees trepp üleni jääs. Nendel majadel on küll omanikud ja haldajad, kellel käib sinna investeeringute tegemine üle jõu, sest elanikud on võlgu, laenu ei anta ja mingil hetkel tekib ka küsimus, kas seda maja on enam üldse mõtet üles putitada. Me peaksime suuna võtma, et ka linn hakkab suuremaks kinnisvaraomanikuks, kes omaks korras munitsipaalkortereid, et anda neid noortele spetsialistidele ja ka neile, kelle elamispinna kvaliteet ei ole enam inimväärne. Kui me saame nendest räämas majadest elanikud välja, tekib meil ka võimalus need linnapildist kaotada.

• Pakume omastehooldajate toetamiseks uusi paindlikke hooldusteenuseid.

Omastehooldus on teema, mis lõpuks on jõudnud ka laiemasse arutellu. Valgas on kodudes sadu inimesi, keda täis tööjõus perekonnaliikmed hooldavad.  Seda tehakse oma tervise, isikliku aja ja tööalase arengu arvelt. Sageli ollakse sunnitud ka töölt eemale jääma seetõttu. Praegu on meie hooldusteenuste valik ahtake: mõned tunnid koduhooldust nädalas ja edasi tuleb vaid hooldekodu. Nende valikute vahepeale peab veel mahtuma igapäevane kvaliteetne koduhooldus, mida tööl käivad lapsed saaksid vajadusel oma vanematele osta kasvõi kogu päevaks ja kõigiks toiminguteks. Praegu on ostetakse sellist hooldust naabrinaiselt, kes hooldusest teab vaid isikliku kogemuse põhjal. Meil peaks olema ametlik teenuseosutaja, kes ka vastutab hoolduse kvaliteedi eest. Päevakeskuses hoolduse võimaluste loomine on väga tähtis ja seda erinevatele sihtgruppidele vastavalt nende erivajadustele, näiteks eakatele dementsuse diagnoosiga, vaimse puudega  noortele, psüühikahäirega täisealistele, kus nad saaksid ka lihtsamaid töid teha. Valgal on selliste teenuste loomiseks suurepärased võimalused ning olla sellega ka sotsiaalteenuste osutaja naaberomavalitsustele, üle Eesti teistele omavalitsustele ja ka naaberriigile Lätile. Meil on olemas Valga Haigla, meil on Valgamaa Kutseõppekeskus, kus õpetatakse sotsiaalhooldust ning on olemas tegutsevad hoolekandeasutused AS Valga Haigla hooldusosakond, Valgamaa Tugikeskus, Valgamaa Puuetega Inimeste Koda ja kasutada on ka lähedal asuvate asutuste, nagu Paju, Tõrva ja Taheva hooldusasutuste teadmisi ja kogemusi. Sotsiaalteenuste laiendamisel saaks omakorda kümned inimesed tööd.

• Toetame väikelaste vanemate õhtust spordi- ja huvialategevust luues lastehoiu spordihalli ja huvikeskuse juurde.

Töö ja pereelu ühitamine on olnud aastaid lahendusi vajav teema. Ma usun, et me Valgas oleme selle lahendanud lasteaiakohtade järjekorrata tagamise kaudu. Me peaksime liikuma ka selleni, et lapsevanematel oleks väikelaste kõrvalt ka võimalus tegeleda spordi ja huvitegevusega. Kui on olemas kohad, kuhu oma lapse saaks turvaliselt jätta järelevalve alla, siis saab lapsevanem muretumalt osaleda trennides ja laulu- või tantsuseltside tegevuses.

• Maksame lähedase kaotanuile matusekulude katteks toetust 120 eurot.

Riigi poolt makstav matusetoetus kaotati neli aastat tagasi, kuna riik tahtis oma kulusid koomale tõmmata masu ajal. Nüüd heade aegade saabudes ei taheta aga sugugi kuulda selle taastamisest, seda peetakse samamoodi nagu lastetoetustega, lennukilt raha külvamiseks. Surm on aga igas peres ootamatu sündmus, matmine kahjuks aga kallis tegevus, milles ei saa kuskil kokkuhoidu teha. Kui inimest tema leinas ruineerib ka mure ülejõu käivate kulude pärast, siis võime me lisaks kadunukesele ühiskonna jaoks kaotada ka seni terve inimese vaimse tasakaalukuse ning usu, et riik ja omavalitsus peaks olema see, kes talle hädas appi tulevad. Me leiame linnaeelarves selle raha, et maksta lähedase kaotanule toetus, mis kataks vähemalt kirstu kulu. Viimsele teekonnale saatmine peab olema sama väärikas kui tema elu.