Tutvustan põhjalikumalt ja kommenteerin oma tegevusprogrammi: 10. Valga hoolib ja aitab!
Hoolitsemine nõrgemate eest ei seisne sotsiaalabi palukeste
poetamises, vaid majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutliku
linnaruumi kujundamises, kus tunnustatakse kõigi ühiskonna liikmete
inimväärikust ja sotsiaalseid õigusi.
• Jätkame hommikuse pudru ja tasuta koolilõuna pakkumist
koolides.
Selle aasta alguses katsetatud hommikupudru pakkumine
koolides leidis soojalt õpilaste vastuvõtu. Põhikooli kui gümnaasiumi lapsed
olid valmis isegi varem kooli tulema hommikul. See tähendab, et lastel on
hommikuti kõhud tühjad. Siin on nii perede vaesust kui ka töölkäivate perede
kiire elutempo, et ei jõuta enam lastele korralikku hommikusööki valmistada.
Hommikusöök on aga kõige olulisem toidukord päevas ja seda ei tohiks vahele
jätta. Tasuta koolilõuna pole aga sugugi riigi poolt kinni makstud, Valga linn kõigile
Valga linna üldhariduskoolidele tasuta lõuna. Otsisime eelarvevõimalusi selles
mitu aastat, kui selle aasta sügisest on ka gümnaasiumis tasuta lõuna ning ma
näen, et sellega peab kindlasti jätkama. Laste kõhu kõrvalt kokku hoida ei
tohi.
• Võtame linna kanda enamuse lasteaedade toiduhinna tõusust.
Lasteaiajärjekorrad oleme saanud kaotada, iga laps saab koha
lasteaeda päris kiiresti, kuid lasteaiamaks on päris suur. Vanematel tuleb
lasteaia koha eest välja käia 40-50 eurot ning näitab ainult tõusutrendi, kuna
toiduainete hinnad on märkimisväärselt kallinenud. Juba selle aasta hinnatõusust
võttis Valga linn enda kanda 95 senti iga toidupäeva kohta. Me peame edaspidigi
jälgima, et hinnatõusud üksi perede kanda ei jääks, sest pere eelarves on iga
väikseimgi hinnatõus lisakoormus.
• Pakume munitsipaalkortereid halvas seisus majades
elavatele peredele.
Võib tunduda uskumatu, aga tänasel päeval on linnas veel
suur hulk vanades puumajades kortereid, kus pole vett majas, solk tuleb ämbris
välja viia, tualett on väljas kuuri taga, trepid kõiguvad, katused lasevad
solinal läbi, nii et talvel on majas sees trepp üleni jääs. Nendel majadel on
küll omanikud ja haldajad, kellel käib sinna investeeringute tegemine üle jõu,
sest elanikud on võlgu, laenu ei anta ja mingil hetkel tekib ka küsimus, kas
seda maja on enam üldse mõtet üles putitada. Me peaksime suuna võtma, et ka
linn hakkab suuremaks kinnisvaraomanikuks, kes omaks korras
munitsipaalkortereid, et anda neid noortele spetsialistidele ja ka neile, kelle
elamispinna kvaliteet ei ole enam inimväärne. Kui me saame nendest räämas
majadest elanikud välja, tekib meil ka võimalus need linnapildist kaotada.
• Pakume omastehooldajate toetamiseks uusi paindlikke
hooldusteenuseid.
Omastehooldus on teema, mis lõpuks on jõudnud ka laiemasse
arutellu. Valgas on kodudes sadu inimesi, keda täis tööjõus perekonnaliikmed
hooldavad. Seda tehakse oma tervise,
isikliku aja ja tööalase arengu arvelt. Sageli ollakse sunnitud ka töölt eemale
jääma seetõttu. Praegu on meie hooldusteenuste valik ahtake: mõned tunnid
koduhooldust nädalas ja edasi tuleb vaid hooldekodu. Nende valikute vahepeale
peab veel mahtuma igapäevane kvaliteetne koduhooldus, mida tööl käivad lapsed
saaksid vajadusel oma vanematele osta kasvõi kogu päevaks ja kõigiks
toiminguteks. Praegu on ostetakse sellist hooldust naabrinaiselt, kes
hooldusest teab vaid isikliku kogemuse põhjal. Meil peaks olema ametlik
teenuseosutaja, kes ka vastutab hoolduse kvaliteedi eest. Päevakeskuses
hoolduse võimaluste loomine on väga tähtis ja seda erinevatele sihtgruppidele
vastavalt nende erivajadustele, näiteks eakatele dementsuse diagnoosiga, vaimse
puudega noortele, psüühikahäirega
täisealistele, kus nad saaksid ka lihtsamaid töid teha. Valgal on selliste
teenuste loomiseks suurepärased võimalused ning olla sellega ka
sotsiaalteenuste osutaja naaberomavalitsustele, üle Eesti teistele
omavalitsustele ja ka naaberriigile Lätile. Meil on olemas Valga Haigla, meil
on Valgamaa Kutseõppekeskus, kus õpetatakse sotsiaalhooldust ning on olemas
tegutsevad hoolekandeasutused AS Valga Haigla hooldusosakond, Valgamaa
Tugikeskus, Valgamaa Puuetega Inimeste Koda ja kasutada on ka lähedal asuvate
asutuste, nagu Paju, Tõrva ja Taheva hooldusasutuste teadmisi ja kogemusi.
Sotsiaalteenuste laiendamisel saaks omakorda kümned inimesed tööd.
• Toetame väikelaste vanemate õhtust spordi- ja
huvialategevust luues lastehoiu spordihalli ja huvikeskuse juurde.
Töö ja pereelu ühitamine on olnud aastaid lahendusi vajav
teema. Ma usun, et me Valgas oleme selle lahendanud lasteaiakohtade järjekorrata
tagamise kaudu. Me peaksime liikuma ka selleni, et lapsevanematel oleks
väikelaste kõrvalt ka võimalus tegeleda spordi ja huvitegevusega. Kui on olemas
kohad, kuhu oma lapse saaks turvaliselt jätta järelevalve alla, siis saab
lapsevanem muretumalt osaleda trennides ja laulu- või tantsuseltside tegevuses.
Riigi poolt makstav matusetoetus kaotati neli aastat tagasi,
kuna riik tahtis oma kulusid koomale tõmmata masu ajal. Nüüd heade aegade
saabudes ei taheta aga sugugi kuulda selle taastamisest, seda peetakse
samamoodi nagu lastetoetustega, lennukilt raha külvamiseks. Surm on aga igas
peres ootamatu sündmus, matmine kahjuks aga kallis tegevus, milles ei saa
kuskil kokkuhoidu teha. Kui inimest tema leinas ruineerib ka mure ülejõu
käivate kulude pärast, siis võime me lisaks kadunukesele ühiskonna jaoks
kaotada ka seni terve inimese vaimse tasakaalukuse ning usu, et riik ja
omavalitsus peaks olema see, kes talle hädas appi tulevad. Me leiame linnaeelarves
selle raha, et maksta lähedase kaotanule toetus, mis kataks vähemalt kirstu
kulu. Viimsele teekonnale saatmine peab olema sama väärikas kui tema elu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar