Valimistepäev on meenutamise ja unistamise päev

20. oktoobril valime inimesi, kes peavad seisma hea, et Valga linn saaks uueks ja paremaks. Valimised on hetk meenutamiseks ja unistamiseks.

Me võiksime meenutada:

• kes kandideerijatest on rääkinud inimestega ja ajanud Valga linna asja ka siis, kui käimas pole olnud valimiskampaania
• kes volikokku soovijatest on olnud oma töös kompetentne ja suutnud iseseisvalt vastu võtta otsuseid
• kes on asja ajanud Valga linna, mitte oma erakonna huvides
• kes on kaitsnud Valga linna huve ka muudel ametikohtadel olles
• kes on ka valimistevahelisel ajal aktiivne ja linnaelus osalemas vabal ajal
• kes on olnud oma senises elus hingelt valgalane.

Me võiksime unistada:

• et meie valitud kandidaadil on selge visioon Valga arengust ja tegevuskava selle elluviimiseks
• et kõik tehtavad otsused oleksid Valga linna, mitte isiklikuks või erakonna hüvanguks
• et igal uuel linnavolikogu ja -valitsuse liikmel on puhas pale ja ausad plaanid
• et iga valituks osutunu ka tegelikult Valga jaoks tööle hakkab
• et meie linnavolikogu on tulevikkuvaatav ja ühtne
• et Valga saab uueks ja paremaks.

Me meenutame sel päeval Valga linna üle 700 aastast kuulsusrikast ajalugu ja unistame, et järgmised vähemalt 700 aastat saaksid olema veelgi paremad. Selleks tuleb aga juba järgmiseks neljaks aastaks valida linnavolikokku ausad ja asjalikud inimesed.

Meenutage, unistage ja valige targalt!

Põhjalikumalt tegevusprogrammist: 12. Valga ligemale!

Tutvustan põhjalikumalt ja kommenteerin oma tegevusprogrammi: 12. Valga ligemale!

• Taastame bussiühenduse Valkaga.

Järjest enam Valga ja Valka inimesi töötab, õpib või külastab poodi üle piiri. Meie linnades on palju objekte 

ja üritusi, mida saaks veel paremini ühiselt külastada, kui nende kättesaadavus oleks parem. Näiteks on Valkas Veskijärv, Valka laululava ja kultuurikeskus. Valka kunstikoolis õpib palju lapsi Valgast. Valgasse on lätlastel asja tööle, kutseõppekeskusesse kooli ja ostlema meie kaubanduskeskustesse. Renoveerisime Valga raudteejaama, mis peaks tulevikus ühiseks väravaks kujunema nii Valga kui Valka inimestele. Valgas on praegu käigus kaks ühistranspordi linnaliini ja üsna lihtsa vaevaga on võimalik panna buss ka Valkat läbima. Vajalik on kokku leppida kulude katmise ja ühiselt sobiva liinigraafiku osas. Ühine bussiühendus võimaldab kahe linna inimestel lihtsamalt pääseda üle piiri tööle või õppima ning meie kaubandus võidaks lätlastest kliente

• Koos riigiga korraldame ühistransporti selliselt, et Valka ja Valgast mujale oleks lihtne saada.

Valga lähiasumitest nagu näiteks Soorust, Tsirguliinast, Hummulist, Kaagjärvest, Koikkülast, Harglast, Lüllemäelt peab saama kooli või õppima ning õhtul tagasi võimalikult tihti ja paindlikult.  Mõningatel juhtudel on võimalik pikendada linnaliine lähiasulateni (näiteks kolmel-neljal korral päevas) või siis maakonnaliinide liiklus korraldada selliselt, et väljasõidu- ja saabumisajad paremini sobituksid inimeste vajadustega. Teeme ühistranspordiinfo paremini kättesaadavaks nii Valgast kui Valkast lähtuvate busside ja rongide kohta. Ehitame välja raudteejaama juurde auto- ja rattaparklad, et ümberistumine ühistranspordile oleks võimalikult mugav.

• Seisame hea selle eest, et rongiliiklus Tartu ja Riiaga oleks tihedam ja kiirem.

Kaks reisi Tartusse ja kolm aeglast reisi Riiga päevas ei ole piisav Valga ja Valka jaoks. Seisame selle eest, et taastuks kiire Tallinn-Riia reisirong. Rekonstrueeritud raudtee võimaldaks saada Valgast Tallinnasse 2,5-3 tunniga ja Riiga 1,5 tunniga. Teeme aktiivselt lobitööd, et taastuks Riia-Peterburi vaheline reisirongiliiklus läbi Valga. Valga on õnnelikus asukohas, kus kaks rahvusvahelist lennujaama (Riia ja Tartu) on vähem kui kahesaja kilomeetri kaugusel. Eesti-Vene piiri ja parema raudteeühenduse korral, lisanduvad ka veel võimalused uuteks reisisihtkohtadeks läbi Pihkva ja Peterburi. Võimalus kiiresti saada ükskõik kuhu maailma otsa, meelitaks siia nii investoreid, kui teisi aktiivseid inimesi.

Põhjalikumalt tegevusprogrammist: 11. Valga haigla jääb!

Tutvustan põhjalikumalt ja kommenteerin oma tegevusprogrammi: 11. Valga haigla jääb!

Valga inimesed vajavad kvaliteetset ja mitmekülgset raviteenust, mida osutatakse Valgas.

• Leiame lahendused, et ravivõimalused Valga haiglas ei väheneks.

On teada tõsiasi, et meditsiin on aina rohkem ja rohkem nihkumas keskustesse – Tallinnasse-Tartusse. Süvenev arstide vähesus seab meid keerulisse olukorda, kus on aina raskem leida personali, vajalike meditsiiniliste erialade arste, meie haiglasse. Meie ees seisev ülesanne on tagada linna ja lähiümbruse kodanikele endiselt kodulähedased ravivõimalused. Selleks on meil olemas Valga Haigla näol hea infrastruktuur, kuid pingutada tuleb personali leidmisel. Teeme koostööd teiste raviasutustega, et kasutada otstarbekalt tänast nappi ressurssi meditsiinipersonali osas. Tähtis on esmavajalike erialade säilimine meie haiglas.

• Haigla kinnisvara baasil loome kaasaegset hooldekodu- ja avahooldusteenust pakkuva ettevõtte.

2011. aastal otsustas Valga linn likvideerida oma ettevõtte Valga Hoolekandekeskus MTÜ ja anda üle hoolekandeteenuse osutamine AS Valga Haiglale. See otsus oli õige, sest toonaselt 60 kohalt on hooldekodu teenuse maht kasvanud 90 kohale. Täna on Valga Haigla omandamas tegevusluba erihoolekandes. Lisandanud on teenuste võimalusi ja on loodud uusi täiendavaid töökohti. Täna käivad läbirääkimised haigla ja linnavalistsuse vahel teiste- seniselt Valga linna poolt osutatavate hooldusteenuste üleviimiseks Valga Haigla haldusalasse. See loob võimaluse sünergiaks ja uute teenuste tekkeks vastavalt nõudluse kasvule. Haigla personal omab professionaalset pädevust nii meditsiinis kui hoolekandes ning sel moel tekkib erinevate meditsiini ja hooldusteenuste ahel, et tagada kliendile parim ja otstarbekaim hooldusteenus.

Põhjalikumalt tegevusprogrammist: 10. Valga hoolib ja aitab!

Tutvustan põhjalikumalt ja kommenteerin oma tegevusprogrammi: 10. Valga hoolib ja aitab!

Hoolitsemine nõrgemate eest ei seisne sotsiaalabi palukeste poetamises, vaid majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutliku linnaruumi kujundamises, kus tunnustatakse kõigi ühiskonna liikmete inimväärikust ja sotsiaalseid õigusi.

• Jätkame hommikuse pudru ja tasuta koolilõuna pakkumist koolides.

Selle aasta alguses katsetatud hommikupudru pakkumine koolides leidis soojalt õpilaste vastuvõtu. Põhikooli kui gümnaasiumi lapsed olid valmis isegi varem kooli tulema hommikul. See tähendab, et lastel on hommikuti kõhud tühjad. Siin on nii perede vaesust kui ka töölkäivate perede kiire elutempo, et ei jõuta enam lastele korralikku hommikusööki valmistada. Hommikusöök on aga kõige olulisem toidukord päevas ja seda ei tohiks vahele jätta. Tasuta koolilõuna pole aga sugugi riigi poolt kinni makstud, Valga linn kõigile Valga linna üldhariduskoolidele tasuta lõuna. Otsisime eelarvevõimalusi selles mitu aastat, kui selle aasta sügisest on ka gümnaasiumis tasuta lõuna ning ma näen, et sellega peab kindlasti jätkama. Laste kõhu kõrvalt kokku hoida ei tohi.

• Võtame linna kanda enamuse lasteaedade toiduhinna tõusust.

Lasteaiajärjekorrad oleme saanud kaotada, iga laps saab koha lasteaeda päris kiiresti, kuid lasteaiamaks on päris suur. Vanematel tuleb lasteaia koha eest välja käia 40-50 eurot ning näitab ainult tõusutrendi, kuna toiduainete hinnad on märkimisväärselt kallinenud. Juba selle aasta hinnatõusust võttis Valga linn enda kanda 95 senti iga toidupäeva kohta. Me peame edaspidigi jälgima, et hinnatõusud üksi perede kanda ei jääks, sest pere eelarves on iga väikseimgi hinnatõus lisakoormus.

• Pakume munitsipaalkortereid halvas seisus majades elavatele peredele.

Võib tunduda uskumatu, aga tänasel päeval on linnas veel suur hulk vanades puumajades kortereid, kus pole vett majas, solk tuleb ämbris välja viia, tualett on väljas kuuri taga, trepid kõiguvad, katused lasevad solinal läbi, nii et talvel on majas sees trepp üleni jääs. Nendel majadel on küll omanikud ja haldajad, kellel käib sinna investeeringute tegemine üle jõu, sest elanikud on võlgu, laenu ei anta ja mingil hetkel tekib ka küsimus, kas seda maja on enam üldse mõtet üles putitada. Me peaksime suuna võtma, et ka linn hakkab suuremaks kinnisvaraomanikuks, kes omaks korras munitsipaalkortereid, et anda neid noortele spetsialistidele ja ka neile, kelle elamispinna kvaliteet ei ole enam inimväärne. Kui me saame nendest räämas majadest elanikud välja, tekib meil ka võimalus need linnapildist kaotada.

• Pakume omastehooldajate toetamiseks uusi paindlikke hooldusteenuseid.

Omastehooldus on teema, mis lõpuks on jõudnud ka laiemasse arutellu. Valgas on kodudes sadu inimesi, keda täis tööjõus perekonnaliikmed hooldavad.  Seda tehakse oma tervise, isikliku aja ja tööalase arengu arvelt. Sageli ollakse sunnitud ka töölt eemale jääma seetõttu. Praegu on meie hooldusteenuste valik ahtake: mõned tunnid koduhooldust nädalas ja edasi tuleb vaid hooldekodu. Nende valikute vahepeale peab veel mahtuma igapäevane kvaliteetne koduhooldus, mida tööl käivad lapsed saaksid vajadusel oma vanematele osta kasvõi kogu päevaks ja kõigiks toiminguteks. Praegu on ostetakse sellist hooldust naabrinaiselt, kes hooldusest teab vaid isikliku kogemuse põhjal. Meil peaks olema ametlik teenuseosutaja, kes ka vastutab hoolduse kvaliteedi eest. Päevakeskuses hoolduse võimaluste loomine on väga tähtis ja seda erinevatele sihtgruppidele vastavalt nende erivajadustele, näiteks eakatele dementsuse diagnoosiga, vaimse puudega  noortele, psüühikahäirega täisealistele, kus nad saaksid ka lihtsamaid töid teha. Valgal on selliste teenuste loomiseks suurepärased võimalused ning olla sellega ka sotsiaalteenuste osutaja naaberomavalitsustele, üle Eesti teistele omavalitsustele ja ka naaberriigile Lätile. Meil on olemas Valga Haigla, meil on Valgamaa Kutseõppekeskus, kus õpetatakse sotsiaalhooldust ning on olemas tegutsevad hoolekandeasutused AS Valga Haigla hooldusosakond, Valgamaa Tugikeskus, Valgamaa Puuetega Inimeste Koda ja kasutada on ka lähedal asuvate asutuste, nagu Paju, Tõrva ja Taheva hooldusasutuste teadmisi ja kogemusi. Sotsiaalteenuste laiendamisel saaks omakorda kümned inimesed tööd.

• Toetame väikelaste vanemate õhtust spordi- ja huvialategevust luues lastehoiu spordihalli ja huvikeskuse juurde.

Töö ja pereelu ühitamine on olnud aastaid lahendusi vajav teema. Ma usun, et me Valgas oleme selle lahendanud lasteaiakohtade järjekorrata tagamise kaudu. Me peaksime liikuma ka selleni, et lapsevanematel oleks väikelaste kõrvalt ka võimalus tegeleda spordi ja huvitegevusega. Kui on olemas kohad, kuhu oma lapse saaks turvaliselt jätta järelevalve alla, siis saab lapsevanem muretumalt osaleda trennides ja laulu- või tantsuseltside tegevuses.

• Maksame lähedase kaotanuile matusekulude katteks toetust 120 eurot.

Riigi poolt makstav matusetoetus kaotati neli aastat tagasi, kuna riik tahtis oma kulusid koomale tõmmata masu ajal. Nüüd heade aegade saabudes ei taheta aga sugugi kuulda selle taastamisest, seda peetakse samamoodi nagu lastetoetustega, lennukilt raha külvamiseks. Surm on aga igas peres ootamatu sündmus, matmine kahjuks aga kallis tegevus, milles ei saa kuskil kokkuhoidu teha. Kui inimest tema leinas ruineerib ka mure ülejõu käivate kulude pärast, siis võime me lisaks kadunukesele ühiskonna jaoks kaotada ka seni terve inimese vaimse tasakaalukuse ning usu, et riik ja omavalitsus peaks olema see, kes talle hädas appi tulevad. Me leiame linnaeelarves selle raha, et maksta lähedase kaotanule toetus, mis kataks vähemalt kirstu kulu. Viimsele teekonnale saatmine peab olema sama väärikas kui tema elu.

Põhjalikumalt tegevusprogrammist: 9. Valga maksab väärilist palka!

Tutvustan põhjalikumalt ja kommenteerin oma tegevusprogrammi: 9. Valga maksab väärilist palka!

Meie lapsi kasvatavad ja õpetavad, meie vanavanemaid hooldavad, samuti meie kultuurielu eest hoolitsevad linna töötajad saavad täna häbiväärselt väikest tasu oma raske töö eest ning nende pered on usinast töötamisest hoolimata alalises vaesusriskis. Sellise olukorra jätkumine on alandav inimestele ja häbiks linnale.

• Tõstame linna eelarvest palka saavate haridus-, kultuuri- ja sotsiaalhoolekande töötajate palka 2014. aastal 10% ning töötame välja väärika palgatõususüsteemi järgnevateks aastateks.

Miskipärast on nii et kui vaja kulutada teedele või majade remondiks, siis rahanumbritest kuulda ei taheta. Näiteks J. Kuperjanovi tänava rekonstrueerimine (0,9 mln eurot) on võrdne Valga Keskraamatukogu töötajate kümne aasta palgafondiga. Maailmas luuakse täna rohkem väärtusi töötades peaga ja  teenindades inimesi. Meie lasteaedades, raamatukogus, huvihariduses ja sotsiaaltöös on kahetsusväärselt palju töötajaid, kelle palk ei ulatu isegi Valgamaa keskmiseni. Arvan et Valga vaimu taasäratamiseks on vaja kohe väärtustada neid inimesi, kes tegelevad meie laste või omastehooldusega. Me oleme alates 2011. aastast kahel korral tõstnud linna eelarvest palka saavate haridustöötajate ja ühel korral teiste töötajate palgataset, kuid seda on kindlasti vähe.

Selle lubaduse täitmine saab olema kindlasti üks raskemaid linnaeelarvele (lisakulu vähemalt 360 tuhat eurot), kuid arvan et saadav tulu motiveeritud ja sõbralikust õpetajast, raamatukogutöötajast, sotsiaaltöötajast või huviringi juhist kandub positiivselt kogu linnaelule.

Tulevikus töötame välja palgasüsteemi, milles oma töövaldkonnas kõrgharidust omav töötaja peab saama kõrgemat palka, kui Valgamaa keskmine. Valga vaim peab jälle naeratama!