Artikkel: Rahvakultuurist Valgamaal – Eesti lõunaväravas (Rahvakultuuri aastaraamat 2008)

Valgamaa ajalugu ja rahvakultuuri alane tegevus on omavahel tihedalt põimunud.

3. juulil 1783 moodustas keisrinna Katariina II peaasjalikult Riia ja Võnnu kreisidest Valga linna ümber Valga maakonna. Praeguse kultuurilise ja territoriaalse vormi on maakonnale andnud 6. septembril 1920 välja antud ajutise valitsemiskord ja sellele järgnenud haldusterritoriaalsed muudatused, mille alusel Valga maakond moodustati põhiliselt Tartu-, Viljandi- ja Võrumaa kihelkondadest, kusjuures Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel pooleks. Kui vaadata ka Eesti murdekaarti, siis jaguneb maakonna territoorium võrdselt mulgi, tartu ja võru murdealade vahel. Lisaks sellele on eelkõige Valga linnas tunda vene, läti ja mustlaskultuuri mõjusid. Võiks ju öelda, et Valga on nagu New York, Toronto või Sidney, kus toimub kultuuride sulatusahi, kuid samas on oht jääda võõraks kõigile. Seetõttu on ka Valgamaa pärimus- ja rahvakultuuri arendamine mitmekülgne, kuid selle võrra keerukam.

Valgamaa on traditsiooniderikas maakond. Järjekindlalt on toimunud näiteks maakondlikud laulu- ja tantsupeod, Otepääl noorte rahvamuusikafestival „Karupoja trall“, Tõrvas Erni Kasesalu nimeline kandlepäev. Kuivõrd oli Valga maakonna 225. aastapäev, siis viidi seoses sellega läbi mitmeid üritusi, milledest huvitavamad oli ajalooliste rahvamatkade sari Valgamaal, kus lisaks tervislikule liikumisele tutvuti ka maakonna erinevate kultuuriajalooliste kohtadega.

Üks huvitavamaid kokkupuuteid oli sellel aastal Valgamaa käsitöölistega, kellega koostöös sai kokku lepitud Valgamaa esinduskingituste väljatöötamises ja tootmises. Valga Maavalitsus on otsustanud samm-haaval minna oma esinduskingituste hankimisel üle kohalike rahvalike motiivide ja käsitöömeistrite loomingu kasutamisele. Kutsume sama moodi toimima ka teisi organisatsioone, sest selliselt saab levitada kohalikku pärimuskultuuri ja samas toetada majanduslikult kohalikke käsitöömeistreid.

Sellel aastal nähtu ja kogetu annab optimismi tulevikuks. Järjest populaarsem on rahvamuusika eriala Valga Muusikakoolis, mille vedamise on enda kanda võtnud Koidu Ahk. 2008. aasta kevadel viidi läbi edukas noorte omaloomingu kontserdisari, mis on samamoodi omamoodi rahvakunst, sest on sündinud siin ja kajastab siinset eluolu. Omamoodi tähenduslik on MTÜ Stuudio Joy tegevus, kus ühe klubi raames on nii eesti, läti, vene kui ka mitmete teiste rahvaste kultuuride ainelised laulu- ja tantsukavad, mis lisaks erinevate kultuuride tutvustamisele aitavad kaasa ka eesti-, läti- ja venekeelsete noorte omavahelisele lõimumisele.

Valga on Eestis ainulaadne maakonnakeskus, kus ristuvad vähemalt nelja erineva kultuurikoosluse piirid. Nende esiletoomine ja kõrvutamine võiks Valga linna jaoks olla üks võimalus eristuda. Valgas võiks asuda ühe katuse all nii Mulgi kui ka Võru Instituudi filiaal, samuti Eesti-Läti Instituut, See on fantastiline võimalus tutvustada Valga multikultuursusest tekkivaid võimalusi nii turismi, hariduse kui ka ettevõtluse arendamiseks. Pole mõtet luua kunstlikku eristumist, kui meie identiteedi aluseks võikski olla multikultuursus. Läbi erinevate kultuuride tunnetamise ja tutvustamise, on ka eesti rahvakultuuri tulevik kindlam ja helgem.