Eesti riigi viimased aastad on armastanud edulugusid. Sundmõtteks on olnud, et ainult inimene ise on oma õnne sepp. Väärtusi on peamiselt sõnastanud poliitikud, meediatähed ja avalike suhete korraldajad. Kirikule on neis väärtushinnangutes jäetud justkui statisti roll, kes peab hoolitsema heitunute ja abitute eest. Õnneks on lähemal vaatlusel pilt palju värvilisem ja lootusrikkam. Kui vaadata kasvõi Valga maakonna koguduste tegemisi, siis võib rõõmuga tõdeda, et ilmaliku ja vaimuliku elu vahele okupatsiooniaastatega loodud müür on langenud ning kirik lööb maakonna kultuuri- ja ühiskondlikus elus võrdselt teiste institutsioonidega aktiivselt kaasa. See on saanud teoks tänu kirikuõpetajatele, kelle tööst mõned näited tahaksin tuua.
Emeriitõpetaja Peep Audova on Valga elav ajalugu. Lisaks kirikuõpetaja tegevusele (alates 1966. aastast) on ta aktiivselt osalenud Eesti iseseisvumise taastamisel, löönud kaasa kohaliku elu arendamisel Valga linnavolikogus ja juhtinud pikka aega Valga praostkonda. Tema poolt on alustatud ka Valga Jaani kiriku renoveerimisega, mis on tõelise hoo sisse saanud Valga koguduse uue õpetaja Heino Nurga eestvedamisel. Koguduse, Valga linna ja riigi ühisel jõul on renoveeritud kiriku katus, kell ja põrandad. Siiski on palju tööd veel ees, et saada uuendatud ka interjöör ja välisilme. Antud kirikus on üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid, mida on kasutatud aktiivselt nii kogudusetöös kui ka rahvusvaheliste muusikaürituste ajal. Märkimisväärne on ka Valga koguduse juures asuva MTÜ Domus Petri Kogu tegevus vähekindlustatud perede lastega tegelemisel ning tubli koostöö linna ja riigiga töötute tagasiaitamiseks töö juurde.
Valga praostkonna, tema juhi Vallo Ehasalu ja õpetaja Heino Nurga kaasabil toimusid 2008. aasta oktoobris Valgamaal EELK misjonipäevad „Piirid on lahti“. Muljetavaldavalt jõuti nende päevade käigus kõikides maakonna kogudustes läbi viia sedavõrd eriilmelisi ja erinevatele sihtrühmadele suunatud üritusi. Misjonipäevade nime mõte sai tegelikkuseks, sest terve maakond sai nädal aega osa vaimuliku tegevuse mitmekülgsusest.
Oma tegevusega on tihedalt kohalikku ellu lõimunud õpetaja Enno Tanilas, kes on Karula vallas aktiivselt kogudusetöö kõrval tegelenud noortetegevuse ja Jaan Lattiku mälestuse hoidmisega. Aktiivselt on ajaloo- ja ühiskonnaõpetajana ning ka kohaliku omavalitsuse juhtimises osalenud Sangaste koguduse õpetaja Ivo Pill.
Sel aastal tabas Valga praostkonda suur kaotus. Otepää koguduse õpetaja Jüri Stepanov astus igavikku, jättes endas maha palju tehtut nii füüsilises kui vaimses mõttes. Nii Otepää kirikumõisa korrastamine või Eesti lipu muuseumi rajamine oleks piisav olnud ühe inimese elutööks, kuid tema suutis rohkem – luua tugeva koguduse, tegeleda Jakob Hurda mälestuse säilitamise ja levitamisega – olla Otepää ümbruse tugev arengumootor väga mitmetes valdkondades.
Kõigi nende inimeste kohta võib öelda, et tegemist on aktiivsete ja värvikate isiksustega, kes oma kaalukate tegude ja ajatute väärtushinnangutega on tasakaalustanud ja täiendanud kohaliku elu arengut. Kadestustvääriv on nende inimeste võime jääda tasakaalukaks ja tagasihoidlikuks, kuid samas olla eestvedajateks ja arvamusliidriteks.
Kui ma selle aasta sügisel külastasin Soome Vabariigi Ylistaro valda ja kohtusin sealse koguduse õpetaja Jukka Tuppuraineniga, siis sain tunda, kuhu võiks jõuda ühiskonna ja selle osana tegutseva kiriku edukas sümbioos. Valdav enamus sealseid inimesi olid koguduse liikmed, kohalikku õpetajat tundsid vist kõik inimesed lasteaialastest kuni kõrgete poliitikuteni. Ja kõigile oli tal midagi öelda ja anda – nii edukatele kui ka abivajajatele. Seega saagu piirid lahti ja igaveseks meis ja meie ümber.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar