Väitlused ideaalse halduskorralduse üle on lõputud, kuid ikka jõutakse arusaamisele, et õigeid halduskorralduse mudeleid on mitmeid. Sobiva valik on kokkuleppeline ja tuleneb ajaloolis-kultuurilisest kontekstist, riigi majanduse võimalustest ja demokraatia arengutasemest. Vaidlused valikute üle on lõputud nii meil, kui ka meist palju vanema demokraatiaga riikides. Paraku vaidlustele kulutatud energia on tühjaläinud, kui ei jõuta kokkuleppeni. Ja kokkulepe peab olema ühtemoodi arusaadav kõigile osapooltele, et ei korduks Krõlovi valmist tuntud haugi, luige ja vähi ebaõnnestunud ettevõtmine.
Sageli jäävad vaidlejad ootama kedagi, kes siis „suurema“, „targema“ või „julgemana“ ütleks, kuidas on õige. Selline käitumine on arg, sest sellega loobutakse vastutuse võtmisest. Sellise käitumisega antakse ohjad neile, kes „jaga ja valitse“ põhimõtte alusel vaidlejaid manipuleerides neid endale kasulikult halvavad või tegutsema panevad. Eelmised haldusreformi katsed on eelkõige sellepärast jäänud lõpule viimata, sest alati on olnud keegi, kes on püüdnud mängu dikteerida või vastumängimisega saavutanud populistlikku omakasu. Ei tohi ka unustada, et igal asjal on oma aeg. Valmisolek muutusteks, mis puudus aastate eest, võib praegu olemas olla rohkem kui kunagi varem ja see tuleb altpoolt.
Kohalike omavalitsuste ühinemisteemaga seoses on rida müüte. Sageli oodatakse et tekib märkimisväärne kulude kokkuhoid või jääb ametnikke vähemaks. Võin teiste riikide ja Eestis toimunud ühinemiste kogemuste najal kinnitada, et seda suure tõenäosusega ei juhtu. Samuti väidetakse et suurim ühinemiste takistaja on tööd kaotada kartev ametnik või omavalitsusjuht. Olen rääkinud mitme kohaliku omavalitsuse juhi ja mitmete ametnikega ning ma pole sellele kinnitust saanud. Tugevad ametnikud suhtuvad soosivalt ühinemisideesse, sest loodavad et suurem kohalik omavalitsus lubab neil oma töös rohkem spetsialiseeruda ja süveneda, samuti saab kasutada rohkem vahendeid ning üldine bürokraatlik koormus langeb.
Miks ühinemist on üleüldse vaja? Üldistades võiks välja tuua viis suuremat kasutegurit:
1. Avaliku teenuse kvaliteedi tõus – ametnike spetsialiseerumise ja parema motiveerimisega saab igaühe ülesannet paremini täita. Kohalikul omavalitsusel on sadu ülesandeid, mis tuleb võrdselt täita nii Valga linnal kui Õru vallal. Samas võib selle ülesande täitmine väiksema kohaliku omavalitsuse puhul osutuda vajalikuks kord aastas või veel harvemgi (näiteks riigihanked, planeeringu koostamine, IT arendus jne). Ei saa eeldada, et siis on selleks kõigil olemas kogenud ametnik.
2. Sünergia - Ühiste jõudude rakendamine ühise eesmärgi saavutamiseks erinevate valdkondade vahel suuremas piirkonnas, lubab saavutada paremaid tulemusi. Näiteks tööhõiveprobleemi lahendamiseks on vajalik üheaegselt nii ettevõtlus- kui sotsiaalhoolekande meetmete rakendamine nii linna- kui maapiirkonnas.
3. Suurem kohalik omavalitsus on tugevam partner koostöös ja läbirääkimistes – pole saladus, et suuremad kohalikud omavalitsused suudavad oma huvisid nii riigi keskvõimu või ka ettevõtetega läbikäimises edukamalt kaitsta.
4. Üldkulude kokkuhoid positiivse mastaabiefektina, sest seadustega sätestatud aruandlust, statistikat, raamatupidamist, registrite pidamist jne peab tegema nii suur kui väike omavalitsus. Kolmes ühinenud kohalikus omavalitsuses on seda kõike odavam teha kui kolmeteistkümnes eraldi. Samas saavad neist tegevustest vabanenud ametnikud orienteeruda muudele, hoopis olulisematele tegevustele.
5. Personaliriskide alandamine ja paindlikkuse tõus – üha süvenevas tööjõupuuduses on tugevate ametnike tööle saamine ja hoidmine järjest keerulisem. Väikeses kohalikus omavalitsuses, kus üks ametnik sageli paarikümne asjaga tegeleb, on tema lahkumine tõeline löök kogu omavalitsuse haldussuutlikkusele. Suuremas organisatsioonis saab neid riske paremini hajutada.
Samas ei tohi unustada et avaliku teenuse efektiivsus, kvaliteet ja kättesaadavus on omavahel vastandmärgilises sõltuvuses. Hea euroopaliku valitsemise tava järgi peaks prioriteediks seadma kvaliteedi ja kättesaadavuse ning alles siis efektiivsuse. Kohaliku omavalitsuse reform peaks vältima riigi keskvõimu vigu, kus teenused ja töökohad järk-järgult inimestest kaugemale viiakse. Võib olla saab ühinenud suurem ja haldussuutlikum kohalik omavalitsus hoopiski mõned õhukese riigi poolt nuditud teenused inimeste lähedale tagasi tuua.
Valgamaa ei pea ootama kellegi jumalikku kätt. Siin on piisavalt arukaid inimesi, kes on võimelised kokku leppima kuidas maakonnas juhtimist targalt ja inimlähedaselt korraldada. 2007. aasta mais kinnitas Valga maakonna arengunõukogu arengustrateegia „Valgamaa 2013“, kus üheks eesmärgiks on saavutada kokkulepped ja luua tingimused omavalitsuste vabatahtlikuks ühinemiseks vähemalt kahes ühinemispiirkonnas. 2007. aasta lõpus algatati ühinemisarutelu Helme, Põdrala ja Tõrva omavalitsuste vahel, 20. mail leppisid kohalikud omavalitsuste juhid kokku et alustatakse ettevalmistusi Valgamaa haldusterritoriaalseks ümberkorraldamiseks kolmeks kohalikuks omavalitsuseks. 6. juunil Valga linnapea poolt kokku kutsutud Hummuli, Õru, Tõlliste, Sangaste, Karula, Taheva juhid andsid põhimõttelise nõusoleku ühinemisarutelu alustamiseks Valga piirkonnas. 26. juunil toimunud ümarlaual Riigikogus esindatud erakondade Valgamaa juhid kinnitasid samuti, et kolme Valgamaa tõmbekeskuse ümber moodustatavate kohalike omavalitsuste ideega tasub edasi liikuda. Rong on liikuma hakanud.
Halduskorralduse muutmise alustuseks on oluline kokku leppida eesmärkides. Eesmärkide puhul liigutakse üldisematelt detailsematele. Eesmärkide püstitamise kõrval peab toimuma iteratiivselt mõjude analüüs. Välja tuleb tuua nii positiivsed, kui negatiivsed mõjud. Kedagi ei tohi petta sellega, et muutustel ei ole negatiivseid mõjusid. Eesmärkide õige püstituse korral on negatiivseid mõjusid oluliselt vähem kui positiivseid. Praktikas tuleb eesmärkide püstitamisel minna kuni külade ja üksikinimesteni ning selgitada välja, milliseid avalikke teenuseid ja millistel tingimustel inimesed eelkõige ootavad. Arvan et suuremal kohalikul omavalitsusel on võimalik kvaliteetne avalik teenus veelgi lähemalt inimesele, kui see on praegu. Selleks on nii organisatsioonilisi kui tehnoloogilisi lahendusi.
Muutuste juhtimise kuldreegliks on kaasamine ja selgitamine. Erinevate Euroopa reforminäidete varal võib ennustada, et sellele kulub enim energiat ja aega. Suhelda ja selgitada ei saa ühepoolselt. Kohtumisel erakondade esindajatega palusin neil oma erakonnaliikmetega Valgamaa haldusreformi küsimusi arutada. Samuti loodan et Valgamaa aktiivsed külad ja kodanikualgatuse organisatsioonid lülituvad aktiivselt sellesse protsessi. Küla või selts võiks võtta ette ja omavahel neid asju arutada ning tuua välja linna- või vallavolikogudele, mis on nende jaoks olulised ja milliseid ohte nad näevad. Kui suudetakse välistada emotsioone ja eelarvamusi, vaieldakse konstruktiivselt otsides kompromisse, on ühinemisjärgne kohalik omavalitsus meile kõigile tunduvalt omaksvõetavam ja inimlähedasem. Siinkohal kutsun üles kõiki valgamaalasi leheveergudel eelpooltoodu üle kaasa mõtlema.
Kohalikud omavalitsused on vaatamata vahendite vähesusele taasiseseisvumise järgselt Eesti ülesehitamisega võrdlemisi hästi hakkama saanud, kusjuures omavalitsuse suurus ei ole alati olnud võrdelises sõltuvuses haldussuutlikkusega. Nüüd on aeg küps uuele arengutasemele liikumiseks. Meile on tähtis hoida maakonnas inimesi, otsustusõigust ja raha. Seda kõigis valdkondades - nii avalikus kui ka erasektoris. Selleks peame tegema rohkem koostööd ja olema valmis muutusteks, et tõsta Valgamaa konkurentsivõimet. Vana moodi elades seda ei saavuta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar