Eestis on kummaliselt vähe olnud juttu kohalike omavalitsuste tulude/kulude põhimõttelisest
jaotusest keskvalitsuse ja (kohaliku) omavalitsuse vahel. Varem on Garri Raagma esitanud küsimuse, et kuhu me ennast positsioneerime Euroopa Liidus. EL keskmine (ehk EU27) ei näita enam midagi, sest erisused liikmesriikide valitsemistavade vahel on niivõrd suured.
Seega on keskmine näitaja "ei liha ega kala". Tegelikult on meie etaloniks nii riiklikul kui ka inimlikul võrdlustasandil ikkagi rikkad lähinaabrid Soome, Rootsi. Kuigi nad on meie kõige olulisemad majanduspartnerid, oleme me rangelt võttes siiski konkurendid kõige piiratuma ressursi st inimese mõttes. Paratamatult pikemas perspektiivis Eesti inimesed võrdlevad oma
riigi heaolu- ja turvalisustaset Soome ja Rootsiga, vähesed ka muu maailma arenenumate keskustega. Ja mida edasi, seda enam kehtib kahe jala reegel: kui kusagil pakutakse enamat, siis liigutakse ära.
Kui keskvalitsuse ja (kohaliku) omavalitsuse maksutulude vahekorda mõningate EL riikide näidetel, siis on tegelikult näha seda:
1. Võrreldes EU27 keskmisega on Eesti tõesti "õhuke riik". Kui EU27 keskmiselt kogutakse tuludena kokku 53,7% SKPst, siis Eestis on see 43,1%. Meist veel "tublimad" on Läti ja Leedu... Samas meie sihtriikide Soome ja Rootsi tasemed on vastavalt 63,0% ja 61,5%.
2. Kui vaadata maksutulude laekumist lähemalt, siis keskvalitsusele laekuvate tulude osatähtsus kogu tuludes on Eestis, Soomes ja Rootsis peaaegu ühesugune, vastavalt 27,2%, 25,2% ja 28,8%. Aga kohaliku omavalitsuse tulude osatähtsus on Eestis üle kahe korra väiksem! Vastavalt 10,5%, 19,8%, 25,3%. Meil on õhuke riik, aga seda ainult kohaliku omavalitsuse tasandil.
Siit võiks tuleneda meie üks põhimõttelisi eesmärke riigireformiks. Kui jätta arvestamata sotsiaalfondi laekumised, siis praegu on tulude laekumise suhe kohaliku omavalitsuse/keskvalitsuse vahel Eestis, Soomes, Rootsis vahekordades vastavalt: 24/76, 31/69, 41/59. Riigireformi eesmärgiks võiks olla suhe vähemalt 40/60. Loomulikult tähendab see ka põhjalikku ülesannete ja kohustuste ümberjagamist keskvalitsuse ja (kohaliku) omavalitsuse vahel. Muide ka sotsiaalfondi laekumiste ja kulude koht võiks pikemas perspektiivis olla aruteluks. Rootsi on kohaliku omavalitsuse suunalise sotsiaalreformi teinud.
Kuidas see saavutakse on juba poliitiliste valikute küsimus:
a) suurendatakse tulubaasi (maksud, tasud jne) kohalikku eelarvesse
b) jagatakse olemasolev tulubaas järk-järgult ümber
Mõlemad variandid tunduvad praegu võimatud. Aga tabude murdmise aeg on tulnud. Valik tuleb teha. Mina isiklikult eelistaks esimest varianti.
Kommentaarid kasutatud andmetele:
1. Tegemist ei ole keskmiste näitajatega, vaid Eurostati metoodika alusel koondatud riikide summaarsete näitajate võrdlusega suhtes nende riikide SKPsse. Ma meelega valisin mitte maksude laekumise vahekorra, vaid tulude ja kulude vahekorra suhte SKPsse. Kasutasin järgmisi tabeleid:
Tulude jaotus:
Total general government revenue - (% of GDP)
Short Description: Total general government revenue is defined in ESA-95 §8.99 by reference to a list of categories: market output, output for own final use, payments for the other non-market output, taxes on production and imports, other subsidies on production, receivable property income, current taxes on income, wealth, etc., social contributions, other current transfers and capital transfers.
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=0&language=en&pcode=tec00021
Kulude jaotus:
Total general government expenditure - (% of GDP)
Short Description: Total general government expenditure is defined in ESA-95 §8.99 by reference to a list of categories: intermediate consumption, gross capital formation, compensation of employees, other taxes on production, subsidies, payable property income, current taxes on income, wealth, etc., social benefits, some social transfers, other
current transfers, some adjustments, capital transfers and transactions on non-produced assets.
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tec00023
2. Funktsioonide jaotus keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel ei ole riigiti võrreldavad. See ei olegi eesmärk. Antud suhtarvude näitamine iseloomustab, kui palju tulusid laekub otse kohalikku eelarvesse ja kui palju kulusid sealt kaudu tehakse. See on üks näitaja, mille alusel saab hinnata:
a) kui iseseisev finantseerimise mõttes on kohaliku omavalitsuse institutsioon antud riigis
b) kuidas on avaliku sektori kohustused üleüldiselt riigis jagatud
Julgen eeldada, et Soome, Rootsi ja Taani demokraatiad on toiminud pikema aja jooksul kui Eestis ja seal on suhe funktsioonide täitjate ja kasutavate vahendite jaotuse vahel paremini paika loksunud, kui me Eestis oleme seda veel jõudnud saavutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar