Arvamus: Me peame ennetama töötuse süvenemisest tekkivat sotsiaalset kriisi

Olukord Valgamaa tööhõives on olnud viimastel aegadel muret tekitav. Registreeritud töötuse tase on püsinud järjekindlalt kõrgemal kui Eestis keskmiselt. Finantskriis on kaasa toonud majanduskriisi ja sellest tulenev töötuse süvenemine ähvardamas sotsiaalse kriisiga. Valga maavalitsus ja Töötukassa Valgamaa osakond koos partneritega riigi- ja kohalikest omavalitsuste asutustest koostavad juunikuuks kava, kuidas töötusest tekkivat sotsiaalset kriisi ennetada.

Kui eelmise aasta alguses oli registreeritud töötuse tase Valgamaal 4,8%, siis selle aasta alguses juba 7,6%. 2009. aasta 20. nädalal oli Valgamaal end registreerinud töötuna 1800 inimest e 12,3% tööjõust (16 a kuni pensioniiga). Kui siia lisada veel ka registreerimata töötud, siis olukord on jõudnud kriisilähedasse situatsiooni. Meie õhukese riigi puhul võimenduvad kasvud ja langused kahjuks selliselt, et mitmed mõned ajad tagasi ülioptimistlikud inimesed on tänaseks töötud, kaasavarana laenud ja suured (eluaseme)kulud. Samas riigi tulud on kokku kuivanud ja tõhus sekkumine töötuse leevendamiseks olematu.

Olukorda analüüsides võib täheldada viimase aasta jooksul tekkinud trende:
1. Aasta jooksul on registreeritud töötute arv Valgamaal kasvanud 2,2 korda, kuid keskmisest rohkem on see kasvanud valdades (2,5 korda). Eriti raske on olukord Puka (3,5 korda), Hummuli (3,4 korda) ja Helme vallas (3,3 korda). Murettekitav on ka Tõrva linna 2,8 kordne kasv.
2. Algselt oli märgata näilist vastuolu, et kuigi registreeritud töötus tõusis, siis tööhõive ei vähenenud. See viitas sellele, et töötuks registreeris nüüd ka neid, kes suutsid seni ennast ära elatada juhutöödest või olid tööealised ülalpeetavad (peres oli kellegi siiski piisav sissetulek).
3. Keskmisest enam on töötuna registreeritud mehi (2,5 korda rohkem kui aasta tagasi) ja noori vanuses 16-24 (3,5 korda). Põgusal vaatlusel selgub, et palju mehi on töötuks jäänud Eestist väljaspool (näiteks ehitajad Soomes, Norras). Noortel koolilõpetanutel pole ilmselt kuhugi tööle asuda.
4. Kasvanud on kohalike omavalitsuste poole pöördunud toimetulekutoetuse soovijate arv. Esimesed kohalikud omavalitsused on pöördunud maavalitsuse poole täiendavate vahendite saamiseks, sest selleks aastaks kavandatud maht toimetulekutoetusteks on juba ammendumas.

Tekkinud trendide koosmõju võib käivitada stsenaariumid, mis viivad perede laostumise või lagunemiseni, töötute heitumisele ja/või langemisele asotsiaalsusesse. Sellega kaasnevad kuritegevuse, alkoholismi ja narkomaania süvenemine, mis omakorda võimendab kõike eelnevat. Tegemist võib olla vägagi ohtliku allakäiguspiraaliga, kus kannatajateks ei ole ainult töötud, vaid ka nende pere, sõbrad ja teised ühiskonnaliikmed. Pikemas perspektiivis on mõju fataalne, sest ka uue majanduskasvu tulekul võime me avastada, et meil on tööturult välja langenud veelgi rohkem inimesi, kui oli neid eelmise majanduskasvu ajal. Ja see on juba hoop ettevõtlusele ja maakonna arengule tervikuna.

Uute registreeritud töötute hulgas on mitmeid, kellel puudub igasugune kogemus sotsiaalabi taotlemiseks ja saamiseks. Sageli puudub neile õigus töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise saamiseks või on selle saamise periood (vastavalt max 270 päeva ja max 360 päeva) lõppenud. Väga mitmed neist ei söanda abi paluma minna, kuigi seda tegelikult vajatakse. Sageli ei teata kuhu abi saamiseks pöörduda või kuidas teatada abivajajast.

Valga maakonna kriisikomisjoni 30. märtsi istungil jõuti järeldusele, et on oht tekkivaks kriisiks ja toetati vastava ennetuskava koostamist. 15. aprillil moodustasin (maavanema korraldus nr 1.1-1/197) süvenevast töötusest tekkiva sotsiaalse kriisi ennetamise töökomisjoni, mida juhib Töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavas. 16. aprillil toimunud komisjoni avaistungil lepiti kokku järgmistes tegevustes ja eesmärkides:

1. Töötuks jäänute sattumine heitunute hulka ei tohi süveneda. Probleemgruppidena vaadeldakse enim noori vanuses 16-24, mehi ja kõrgharidusega töötuid.
2. Kogu informatsioon tööturu- ja sotsiaaltoetuse meetmete kohta on kättesaadav ja koordineeritud.
3. Iga inimene teab kuidas saada abi või kuidas teatada võimalikust abivajajast.
4. Valgamaa internetiväravas valgamaa.ee avatakse rubriik Tööhõive/Töötus, mis peab koondama kogu eelnevate eesmärkide saavutamiseks vajalik informatsiooni ja tegevuskava.

Lepiti kokku, et hiljemalt 15. maiks teevad komisjoni liikmed ettepanekud, milliseid meetmeid nende organisatsioonid on valmis rakendama töötuse olukorra leevendamiseks ja milliseid meetmeid on nende arvates vajalik rakendada teistel. Komisjoni 21. mai nõupidamisel on kavas laekunud ettepanekud läbi vaadata ja hinnata teostatavust. Juuni esimesel poolel peab komisjoni töö tulemusel valmima vaheraport, mis peab kirjeldama süvenevast töötusest tuleneva kriisi ennetamise meetmeid. Igal neist saab olema vastutaja ja tähtaeg. Komisjon on teadvustanud, et meil pole oodata keskvalitsuselt täiendavaid ressursse, mistõttu peavad meetmed olema rakendatud olemasoleva võimekuse piires. Kuid esimesed näited nagu Valga linna algatus pakkuda tasuta sidevõimalusi tööotsijatele või Valgamaa Kutseõppekeskuse valmisolek pakkuda täiendkoolitust töötutele, on juba tõestanud, et reserve ja häid mõtteid on.

Valgamaa ja Eesti on sellises olukorras taasiseseisvumise järgselt esimest korda. Meil puuduvad veel oskused ja vahendid töötuse süvenemisest tekkiva kriisi tõhusaks leevendamiseks. Lähinaabrusest on võimalik õppida Nõukogude Liidu lagunemise järgselt Soomet tabanud majanduslanguse (nn „lama“) ja kuni 20%ni kasvanud töötusega tegelemise kogemusi. Meie põhjanaabrid suutsid mõista, et sel hetkel puudusid võimalused töökohtade kiireks tekitamiseks, kuid nad suutsid käivitada süsteemi, mis tagas perede toimetuleku ja andis igale töötule võimaluse enese arendamiseks. Viimase meetmega hoiti inimesi ka sotsialiseerituna st tekkisid uued suhtevõrgustikud. Selle tasuks said nad tänaseks Euroopa ühe kiiremini arenenud majanduse ja heaoluga riigi. Kutsun üles kõiki andma nõu, kuidas töötust leevendada ja tekkivat sotsiaalset kriisi ennetada. Oma soovitused võite lisada kommentaarivormis antud artikli juurde, saata e-postiga aadressil info@valgamv.ee või tulla vestlusele Valga Maavalitsusse, Valgas, Kesk 12 kabinet 213. Meie ühisest reageerimisvõimest sõltub, kui hea start saab meil olema uue majanduskasvu alguses.