Head gümnaasiumilõpetajad!
Tänane koolilõpuaktus tähendab seda et selgelt joonistatud rajad lõppesid. Nüüd olete ise endi teejuhid ja rajameistrid.
Igal juhul tänane pole mingi lõpp, vaid tegeliku eneseteostuse ja iseseisvate valikute algus.
Albus Dumbledore raamatust "Harry Potteri ja Saladuste Kamber" on öelnud:"Just meie valikud ja mitte niivõrd meie võimed näitavad, kes me tegelikult oleme". Seetõttu valinuna gümnaasiumitee, on teil loogilisena ootamas ees haridustee jätkumine rakendusliku või akadeemilise kõrghariduse omandamiseks. Loodan et teie valikud on tehtud ja need on teadlikud. Tähtis ei ole mitte see, kuhu läeb õppima teie sõber või sõbranna, millises koolis lihtsam või lõbusam õppida on, vaid see, millisena soovite näha oma tulevast elukutset ja töökohta. Ja õppimiseks on praegu hea aeg. Vähe on kiusatusi.
Head gümnaasiumilõpetajad! Teid ootab tuhat teed ja tegemist ja Eesti mis vajab põhjalikku remonti. Valgamaa poolt soovin jõudu ja edu teile selleks!
laupäev, 20. juuni 2009
neljapäev, 4. juuni 2009
Eesti lipp 125! (Tervitus 04.06.2009)
Maailmas on vähe rahvaid, kellel on sedavõrd pika ja auväärse ajalooga rahvuslipp, kui seda on Eestil. Lipu sünd, tema pühitsemine ja saamine riigilipuks on kujundlikult võrreldav kogu meie rahva eneseteadvuse tõusmise, vabaduspüüdluste ja omariikluse sünni keerulise looga. On väga meeldiv tõdeda, et Valgamaal Otepääl on selles loos oluline peatükk rääkida.
Rohkem kui pool 125 aastasest ajast on meie rahvuslipp olnud võõrvõimude sunnil salatud ja peidetud, kuid mitte kunagi unustatud. Kas nüüd, kus igaühel meist on vaba õigus oma riigilipuga kaunistada oma koda, tähistada nii muret kui rõõmu, on sini-must-valge tähendus meie jaoks säilinud? Või on keelatust üleastumise rahvuslik trots asendunud tüütu kohustusega lippu tõsta ja langetada, nagu käia poes, prügi välja viia, niita muru… Usun siiski, et suudame taastada igaühe isikliku hingelise sideme meie rahvuslipuga. Kutsun kõiki üles nii meie riigi kui ka oma perele tähtsatel päevadel riigilippu majalipuna heiskama või leidma oma korteris ja kontoris võimalus asetada riigilipp aukohale.
Kui võidetakse maa või vägi, siis püstitatakse võidu märgiks oma lipp. Alistatute lipud heidetakse alla. Eestimaa ei ole alistatud, kuid lippude heiskamine ja kasutamine on jäänud üha harvemaks. Just praegu tundub olevat õige aeg koonduda kolme koduvärvi alla - tõestada Eesti elujõulisust, ühist püüet ja vennaarmu nagu seda sajand tagasi laulis Valga kreiskoolis hariduse saanud Martin Lipp.
Soovin kõigile head Eesti lipu 125. sünnipäeva!
Rohkem kui pool 125 aastasest ajast on meie rahvuslipp olnud võõrvõimude sunnil salatud ja peidetud, kuid mitte kunagi unustatud. Kas nüüd, kus igaühel meist on vaba õigus oma riigilipuga kaunistada oma koda, tähistada nii muret kui rõõmu, on sini-must-valge tähendus meie jaoks säilinud? Või on keelatust üleastumise rahvuslik trots asendunud tüütu kohustusega lippu tõsta ja langetada, nagu käia poes, prügi välja viia, niita muru… Usun siiski, et suudame taastada igaühe isikliku hingelise sideme meie rahvuslipuga. Kutsun kõiki üles nii meie riigi kui ka oma perele tähtsatel päevadel riigilippu majalipuna heiskama või leidma oma korteris ja kontoris võimalus asetada riigilipp aukohale.
Kui võidetakse maa või vägi, siis püstitatakse võidu märgiks oma lipp. Alistatute lipud heidetakse alla. Eestimaa ei ole alistatud, kuid lippude heiskamine ja kasutamine on jäänud üha harvemaks. Just praegu tundub olevat õige aeg koonduda kolme koduvärvi alla - tõestada Eesti elujõulisust, ühist püüet ja vennaarmu nagu seda sajand tagasi laulis Valga kreiskoolis hariduse saanud Martin Lipp.
Soovin kõigile head Eesti lipu 125. sünnipäeva!
neljapäev, 21. mai 2009
Arvamus: Me peame ennetama töötuse süvenemisest tekkivat sotsiaalset kriisi
Olukord Valgamaa tööhõives on olnud viimastel aegadel muret tekitav. Registreeritud töötuse tase on püsinud järjekindlalt kõrgemal kui Eestis keskmiselt. Finantskriis on kaasa toonud majanduskriisi ja sellest tulenev töötuse süvenemine ähvardamas sotsiaalse kriisiga. Valga maavalitsus ja Töötukassa Valgamaa osakond koos partneritega riigi- ja kohalikest omavalitsuste asutustest koostavad juunikuuks kava, kuidas töötusest tekkivat sotsiaalset kriisi ennetada.
Kui eelmise aasta alguses oli registreeritud töötuse tase Valgamaal 4,8%, siis selle aasta alguses juba 7,6%. 2009. aasta 20. nädalal oli Valgamaal end registreerinud töötuna 1800 inimest e 12,3% tööjõust (16 a kuni pensioniiga). Kui siia lisada veel ka registreerimata töötud, siis olukord on jõudnud kriisilähedasse situatsiooni. Meie õhukese riigi puhul võimenduvad kasvud ja langused kahjuks selliselt, et mitmed mõned ajad tagasi ülioptimistlikud inimesed on tänaseks töötud, kaasavarana laenud ja suured (eluaseme)kulud. Samas riigi tulud on kokku kuivanud ja tõhus sekkumine töötuse leevendamiseks olematu.
Olukorda analüüsides võib täheldada viimase aasta jooksul tekkinud trende:
1. Aasta jooksul on registreeritud töötute arv Valgamaal kasvanud 2,2 korda, kuid keskmisest rohkem on see kasvanud valdades (2,5 korda). Eriti raske on olukord Puka (3,5 korda), Hummuli (3,4 korda) ja Helme vallas (3,3 korda). Murettekitav on ka Tõrva linna 2,8 kordne kasv.
2. Algselt oli märgata näilist vastuolu, et kuigi registreeritud töötus tõusis, siis tööhõive ei vähenenud. See viitas sellele, et töötuks registreeris nüüd ka neid, kes suutsid seni ennast ära elatada juhutöödest või olid tööealised ülalpeetavad (peres oli kellegi siiski piisav sissetulek).
3. Keskmisest enam on töötuna registreeritud mehi (2,5 korda rohkem kui aasta tagasi) ja noori vanuses 16-24 (3,5 korda). Põgusal vaatlusel selgub, et palju mehi on töötuks jäänud Eestist väljaspool (näiteks ehitajad Soomes, Norras). Noortel koolilõpetanutel pole ilmselt kuhugi tööle asuda.
4. Kasvanud on kohalike omavalitsuste poole pöördunud toimetulekutoetuse soovijate arv. Esimesed kohalikud omavalitsused on pöördunud maavalitsuse poole täiendavate vahendite saamiseks, sest selleks aastaks kavandatud maht toimetulekutoetusteks on juba ammendumas.
Tekkinud trendide koosmõju võib käivitada stsenaariumid, mis viivad perede laostumise või lagunemiseni, töötute heitumisele ja/või langemisele asotsiaalsusesse. Sellega kaasnevad kuritegevuse, alkoholismi ja narkomaania süvenemine, mis omakorda võimendab kõike eelnevat. Tegemist võib olla vägagi ohtliku allakäiguspiraaliga, kus kannatajateks ei ole ainult töötud, vaid ka nende pere, sõbrad ja teised ühiskonnaliikmed. Pikemas perspektiivis on mõju fataalne, sest ka uue majanduskasvu tulekul võime me avastada, et meil on tööturult välja langenud veelgi rohkem inimesi, kui oli neid eelmise majanduskasvu ajal. Ja see on juba hoop ettevõtlusele ja maakonna arengule tervikuna.
Uute registreeritud töötute hulgas on mitmeid, kellel puudub igasugune kogemus sotsiaalabi taotlemiseks ja saamiseks. Sageli puudub neile õigus töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise saamiseks või on selle saamise periood (vastavalt max 270 päeva ja max 360 päeva) lõppenud. Väga mitmed neist ei söanda abi paluma minna, kuigi seda tegelikult vajatakse. Sageli ei teata kuhu abi saamiseks pöörduda või kuidas teatada abivajajast.
Valga maakonna kriisikomisjoni 30. märtsi istungil jõuti järeldusele, et on oht tekkivaks kriisiks ja toetati vastava ennetuskava koostamist. 15. aprillil moodustasin (maavanema korraldus nr 1.1-1/197) süvenevast töötusest tekkiva sotsiaalse kriisi ennetamise töökomisjoni, mida juhib Töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavas. 16. aprillil toimunud komisjoni avaistungil lepiti kokku järgmistes tegevustes ja eesmärkides:
1. Töötuks jäänute sattumine heitunute hulka ei tohi süveneda. Probleemgruppidena vaadeldakse enim noori vanuses 16-24, mehi ja kõrgharidusega töötuid.
2. Kogu informatsioon tööturu- ja sotsiaaltoetuse meetmete kohta on kättesaadav ja koordineeritud.
3. Iga inimene teab kuidas saada abi või kuidas teatada võimalikust abivajajast.
4. Valgamaa internetiväravas valgamaa.ee avatakse rubriik Tööhõive/Töötus, mis peab koondama kogu eelnevate eesmärkide saavutamiseks vajalik informatsiooni ja tegevuskava.
Lepiti kokku, et hiljemalt 15. maiks teevad komisjoni liikmed ettepanekud, milliseid meetmeid nende organisatsioonid on valmis rakendama töötuse olukorra leevendamiseks ja milliseid meetmeid on nende arvates vajalik rakendada teistel. Komisjoni 21. mai nõupidamisel on kavas laekunud ettepanekud läbi vaadata ja hinnata teostatavust. Juuni esimesel poolel peab komisjoni töö tulemusel valmima vaheraport, mis peab kirjeldama süvenevast töötusest tuleneva kriisi ennetamise meetmeid. Igal neist saab olema vastutaja ja tähtaeg. Komisjon on teadvustanud, et meil pole oodata keskvalitsuselt täiendavaid ressursse, mistõttu peavad meetmed olema rakendatud olemasoleva võimekuse piires. Kuid esimesed näited nagu Valga linna algatus pakkuda tasuta sidevõimalusi tööotsijatele või Valgamaa Kutseõppekeskuse valmisolek pakkuda täiendkoolitust töötutele, on juba tõestanud, et reserve ja häid mõtteid on.
Valgamaa ja Eesti on sellises olukorras taasiseseisvumise järgselt esimest korda. Meil puuduvad veel oskused ja vahendid töötuse süvenemisest tekkiva kriisi tõhusaks leevendamiseks. Lähinaabrusest on võimalik õppida Nõukogude Liidu lagunemise järgselt Soomet tabanud majanduslanguse (nn „lama“) ja kuni 20%ni kasvanud töötusega tegelemise kogemusi. Meie põhjanaabrid suutsid mõista, et sel hetkel puudusid võimalused töökohtade kiireks tekitamiseks, kuid nad suutsid käivitada süsteemi, mis tagas perede toimetuleku ja andis igale töötule võimaluse enese arendamiseks. Viimase meetmega hoiti inimesi ka sotsialiseerituna st tekkisid uued suhtevõrgustikud. Selle tasuks said nad tänaseks Euroopa ühe kiiremini arenenud majanduse ja heaoluga riigi. Kutsun üles kõiki andma nõu, kuidas töötust leevendada ja tekkivat sotsiaalset kriisi ennetada. Oma soovitused võite lisada kommentaarivormis antud artikli juurde, saata e-postiga aadressil info@valgamv.ee või tulla vestlusele Valga Maavalitsusse, Valgas, Kesk 12 kabinet 213. Meie ühisest reageerimisvõimest sõltub, kui hea start saab meil olema uue majanduskasvu alguses.
Kui eelmise aasta alguses oli registreeritud töötuse tase Valgamaal 4,8%, siis selle aasta alguses juba 7,6%. 2009. aasta 20. nädalal oli Valgamaal end registreerinud töötuna 1800 inimest e 12,3% tööjõust (16 a kuni pensioniiga). Kui siia lisada veel ka registreerimata töötud, siis olukord on jõudnud kriisilähedasse situatsiooni. Meie õhukese riigi puhul võimenduvad kasvud ja langused kahjuks selliselt, et mitmed mõned ajad tagasi ülioptimistlikud inimesed on tänaseks töötud, kaasavarana laenud ja suured (eluaseme)kulud. Samas riigi tulud on kokku kuivanud ja tõhus sekkumine töötuse leevendamiseks olematu.
Olukorda analüüsides võib täheldada viimase aasta jooksul tekkinud trende:
1. Aasta jooksul on registreeritud töötute arv Valgamaal kasvanud 2,2 korda, kuid keskmisest rohkem on see kasvanud valdades (2,5 korda). Eriti raske on olukord Puka (3,5 korda), Hummuli (3,4 korda) ja Helme vallas (3,3 korda). Murettekitav on ka Tõrva linna 2,8 kordne kasv.
2. Algselt oli märgata näilist vastuolu, et kuigi registreeritud töötus tõusis, siis tööhõive ei vähenenud. See viitas sellele, et töötuks registreeris nüüd ka neid, kes suutsid seni ennast ära elatada juhutöödest või olid tööealised ülalpeetavad (peres oli kellegi siiski piisav sissetulek).
3. Keskmisest enam on töötuna registreeritud mehi (2,5 korda rohkem kui aasta tagasi) ja noori vanuses 16-24 (3,5 korda). Põgusal vaatlusel selgub, et palju mehi on töötuks jäänud Eestist väljaspool (näiteks ehitajad Soomes, Norras). Noortel koolilõpetanutel pole ilmselt kuhugi tööle asuda.
4. Kasvanud on kohalike omavalitsuste poole pöördunud toimetulekutoetuse soovijate arv. Esimesed kohalikud omavalitsused on pöördunud maavalitsuse poole täiendavate vahendite saamiseks, sest selleks aastaks kavandatud maht toimetulekutoetusteks on juba ammendumas.
Tekkinud trendide koosmõju võib käivitada stsenaariumid, mis viivad perede laostumise või lagunemiseni, töötute heitumisele ja/või langemisele asotsiaalsusesse. Sellega kaasnevad kuritegevuse, alkoholismi ja narkomaania süvenemine, mis omakorda võimendab kõike eelnevat. Tegemist võib olla vägagi ohtliku allakäiguspiraaliga, kus kannatajateks ei ole ainult töötud, vaid ka nende pere, sõbrad ja teised ühiskonnaliikmed. Pikemas perspektiivis on mõju fataalne, sest ka uue majanduskasvu tulekul võime me avastada, et meil on tööturult välja langenud veelgi rohkem inimesi, kui oli neid eelmise majanduskasvu ajal. Ja see on juba hoop ettevõtlusele ja maakonna arengule tervikuna.
Uute registreeritud töötute hulgas on mitmeid, kellel puudub igasugune kogemus sotsiaalabi taotlemiseks ja saamiseks. Sageli puudub neile õigus töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise saamiseks või on selle saamise periood (vastavalt max 270 päeva ja max 360 päeva) lõppenud. Väga mitmed neist ei söanda abi paluma minna, kuigi seda tegelikult vajatakse. Sageli ei teata kuhu abi saamiseks pöörduda või kuidas teatada abivajajast.
Valga maakonna kriisikomisjoni 30. märtsi istungil jõuti järeldusele, et on oht tekkivaks kriisiks ja toetati vastava ennetuskava koostamist. 15. aprillil moodustasin (maavanema korraldus nr 1.1-1/197) süvenevast töötusest tekkiva sotsiaalse kriisi ennetamise töökomisjoni, mida juhib Töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavas. 16. aprillil toimunud komisjoni avaistungil lepiti kokku järgmistes tegevustes ja eesmärkides:
1. Töötuks jäänute sattumine heitunute hulka ei tohi süveneda. Probleemgruppidena vaadeldakse enim noori vanuses 16-24, mehi ja kõrgharidusega töötuid.
2. Kogu informatsioon tööturu- ja sotsiaaltoetuse meetmete kohta on kättesaadav ja koordineeritud.
3. Iga inimene teab kuidas saada abi või kuidas teatada võimalikust abivajajast.
4. Valgamaa internetiväravas valgamaa.ee avatakse rubriik Tööhõive/Töötus, mis peab koondama kogu eelnevate eesmärkide saavutamiseks vajalik informatsiooni ja tegevuskava.
Lepiti kokku, et hiljemalt 15. maiks teevad komisjoni liikmed ettepanekud, milliseid meetmeid nende organisatsioonid on valmis rakendama töötuse olukorra leevendamiseks ja milliseid meetmeid on nende arvates vajalik rakendada teistel. Komisjoni 21. mai nõupidamisel on kavas laekunud ettepanekud läbi vaadata ja hinnata teostatavust. Juuni esimesel poolel peab komisjoni töö tulemusel valmima vaheraport, mis peab kirjeldama süvenevast töötusest tuleneva kriisi ennetamise meetmeid. Igal neist saab olema vastutaja ja tähtaeg. Komisjon on teadvustanud, et meil pole oodata keskvalitsuselt täiendavaid ressursse, mistõttu peavad meetmed olema rakendatud olemasoleva võimekuse piires. Kuid esimesed näited nagu Valga linna algatus pakkuda tasuta sidevõimalusi tööotsijatele või Valgamaa Kutseõppekeskuse valmisolek pakkuda täiendkoolitust töötutele, on juba tõestanud, et reserve ja häid mõtteid on.
Valgamaa ja Eesti on sellises olukorras taasiseseisvumise järgselt esimest korda. Meil puuduvad veel oskused ja vahendid töötuse süvenemisest tekkiva kriisi tõhusaks leevendamiseks. Lähinaabrusest on võimalik õppida Nõukogude Liidu lagunemise järgselt Soomet tabanud majanduslanguse (nn „lama“) ja kuni 20%ni kasvanud töötusega tegelemise kogemusi. Meie põhjanaabrid suutsid mõista, et sel hetkel puudusid võimalused töökohtade kiireks tekitamiseks, kuid nad suutsid käivitada süsteemi, mis tagas perede toimetuleku ja andis igale töötule võimaluse enese arendamiseks. Viimase meetmega hoiti inimesi ka sotsialiseerituna st tekkisid uued suhtevõrgustikud. Selle tasuks said nad tänaseks Euroopa ühe kiiremini arenenud majanduse ja heaoluga riigi. Kutsun üles kõiki andma nõu, kuidas töötust leevendada ja tekkivat sotsiaalset kriisi ennetada. Oma soovitused võite lisada kommentaarivormis antud artikli juurde, saata e-postiga aadressil info@valgamv.ee või tulla vestlusele Valga Maavalitsusse, Valgas, Kesk 12 kabinet 213. Meie ühisest reageerimisvõimest sõltub, kui hea start saab meil olema uue majanduskasvu alguses.
neljapäev, 7. mai 2009
Riigireformiga võiks jagada keskvalitsuse tulud/kulud ümber põhja-euroopalikust tavast lähtudes
Eestis on kummaliselt vähe olnud juttu kohalike omavalitsuste tulude/kulude põhimõttelisest
jaotusest keskvalitsuse ja (kohaliku) omavalitsuse vahel. Varem on Garri Raagma esitanud küsimuse, et kuhu me ennast positsioneerime Euroopa Liidus. EL keskmine (ehk EU27) ei näita enam midagi, sest erisused liikmesriikide valitsemistavade vahel on niivõrd suured.
Seega on keskmine näitaja "ei liha ega kala". Tegelikult on meie etaloniks nii riiklikul kui ka inimlikul võrdlustasandil ikkagi rikkad lähinaabrid Soome, Rootsi. Kuigi nad on meie kõige olulisemad majanduspartnerid, oleme me rangelt võttes siiski konkurendid kõige piiratuma ressursi st inimese mõttes. Paratamatult pikemas perspektiivis Eesti inimesed võrdlevad oma
riigi heaolu- ja turvalisustaset Soome ja Rootsiga, vähesed ka muu maailma arenenumate keskustega. Ja mida edasi, seda enam kehtib kahe jala reegel: kui kusagil pakutakse enamat, siis liigutakse ära.
Kui keskvalitsuse ja (kohaliku) omavalitsuse maksutulude vahekorda mõningate EL riikide näidetel, siis on tegelikult näha seda:
1. Võrreldes EU27 keskmisega on Eesti tõesti "õhuke riik". Kui EU27 keskmiselt kogutakse tuludena kokku 53,7% SKPst, siis Eestis on see 43,1%. Meist veel "tublimad" on Läti ja Leedu... Samas meie sihtriikide Soome ja Rootsi tasemed on vastavalt 63,0% ja 61,5%.
2. Kui vaadata maksutulude laekumist lähemalt, siis keskvalitsusele laekuvate tulude osatähtsus kogu tuludes on Eestis, Soomes ja Rootsis peaaegu ühesugune, vastavalt 27,2%, 25,2% ja 28,8%. Aga kohaliku omavalitsuse tulude osatähtsus on Eestis üle kahe korra väiksem! Vastavalt 10,5%, 19,8%, 25,3%. Meil on õhuke riik, aga seda ainult kohaliku omavalitsuse tasandil.
Siit võiks tuleneda meie üks põhimõttelisi eesmärke riigireformiks. Kui jätta arvestamata sotsiaalfondi laekumised, siis praegu on tulude laekumise suhe kohaliku omavalitsuse/keskvalitsuse vahel Eestis, Soomes, Rootsis vahekordades vastavalt: 24/76, 31/69, 41/59. Riigireformi eesmärgiks võiks olla suhe vähemalt 40/60. Loomulikult tähendab see ka põhjalikku ülesannete ja kohustuste ümberjagamist keskvalitsuse ja (kohaliku) omavalitsuse vahel. Muide ka sotsiaalfondi laekumiste ja kulude koht võiks pikemas perspektiivis olla aruteluks. Rootsi on kohaliku omavalitsuse suunalise sotsiaalreformi teinud.
Kuidas see saavutakse on juba poliitiliste valikute küsimus:
a) suurendatakse tulubaasi (maksud, tasud jne) kohalikku eelarvesse
b) jagatakse olemasolev tulubaas järk-järgult ümber
Mõlemad variandid tunduvad praegu võimatud. Aga tabude murdmise aeg on tulnud. Valik tuleb teha. Mina isiklikult eelistaks esimest varianti.
Kommentaarid kasutatud andmetele:
1. Tegemist ei ole keskmiste näitajatega, vaid Eurostati metoodika alusel koondatud riikide summaarsete näitajate võrdlusega suhtes nende riikide SKPsse. Ma meelega valisin mitte maksude laekumise vahekorra, vaid tulude ja kulude vahekorra suhte SKPsse. Kasutasin järgmisi tabeleid:
Tulude jaotus:
Total general government revenue - (% of GDP)
Short Description: Total general government revenue is defined in ESA-95 §8.99 by reference to a list of categories: market output, output for own final use, payments for the other non-market output, taxes on production and imports, other subsidies on production, receivable property income, current taxes on income, wealth, etc., social contributions, other current transfers and capital transfers.
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=0&language=en&pcode=tec00021
Kulude jaotus:
Total general government expenditure - (% of GDP)
Short Description: Total general government expenditure is defined in ESA-95 §8.99 by reference to a list of categories: intermediate consumption, gross capital formation, compensation of employees, other taxes on production, subsidies, payable property income, current taxes on income, wealth, etc., social benefits, some social transfers, other
current transfers, some adjustments, capital transfers and transactions on non-produced assets.
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tec00023
2. Funktsioonide jaotus keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel ei ole riigiti võrreldavad. See ei olegi eesmärk. Antud suhtarvude näitamine iseloomustab, kui palju tulusid laekub otse kohalikku eelarvesse ja kui palju kulusid sealt kaudu tehakse. See on üks näitaja, mille alusel saab hinnata:
a) kui iseseisev finantseerimise mõttes on kohaliku omavalitsuse institutsioon antud riigis
b) kuidas on avaliku sektori kohustused üleüldiselt riigis jagatud
Julgen eeldada, et Soome, Rootsi ja Taani demokraatiad on toiminud pikema aja jooksul kui Eestis ja seal on suhe funktsioonide täitjate ja kasutavate vahendite jaotuse vahel paremini paika loksunud, kui me Eestis oleme seda veel jõudnud saavutada.
jaotusest keskvalitsuse ja (kohaliku) omavalitsuse vahel. Varem on Garri Raagma esitanud küsimuse, et kuhu me ennast positsioneerime Euroopa Liidus. EL keskmine (ehk EU27) ei näita enam midagi, sest erisused liikmesriikide valitsemistavade vahel on niivõrd suured.
Seega on keskmine näitaja "ei liha ega kala". Tegelikult on meie etaloniks nii riiklikul kui ka inimlikul võrdlustasandil ikkagi rikkad lähinaabrid Soome, Rootsi. Kuigi nad on meie kõige olulisemad majanduspartnerid, oleme me rangelt võttes siiski konkurendid kõige piiratuma ressursi st inimese mõttes. Paratamatult pikemas perspektiivis Eesti inimesed võrdlevad oma
riigi heaolu- ja turvalisustaset Soome ja Rootsiga, vähesed ka muu maailma arenenumate keskustega. Ja mida edasi, seda enam kehtib kahe jala reegel: kui kusagil pakutakse enamat, siis liigutakse ära.
Kui keskvalitsuse ja (kohaliku) omavalitsuse maksutulude vahekorda mõningate EL riikide näidetel, siis on tegelikult näha seda:
1. Võrreldes EU27 keskmisega on Eesti tõesti "õhuke riik". Kui EU27 keskmiselt kogutakse tuludena kokku 53,7% SKPst, siis Eestis on see 43,1%. Meist veel "tublimad" on Läti ja Leedu... Samas meie sihtriikide Soome ja Rootsi tasemed on vastavalt 63,0% ja 61,5%.
2. Kui vaadata maksutulude laekumist lähemalt, siis keskvalitsusele laekuvate tulude osatähtsus kogu tuludes on Eestis, Soomes ja Rootsis peaaegu ühesugune, vastavalt 27,2%, 25,2% ja 28,8%. Aga kohaliku omavalitsuse tulude osatähtsus on Eestis üle kahe korra väiksem! Vastavalt 10,5%, 19,8%, 25,3%. Meil on õhuke riik, aga seda ainult kohaliku omavalitsuse tasandil.
Siit võiks tuleneda meie üks põhimõttelisi eesmärke riigireformiks. Kui jätta arvestamata sotsiaalfondi laekumised, siis praegu on tulude laekumise suhe kohaliku omavalitsuse/keskvalitsuse vahel Eestis, Soomes, Rootsis vahekordades vastavalt: 24/76, 31/69, 41/59. Riigireformi eesmärgiks võiks olla suhe vähemalt 40/60. Loomulikult tähendab see ka põhjalikku ülesannete ja kohustuste ümberjagamist keskvalitsuse ja (kohaliku) omavalitsuse vahel. Muide ka sotsiaalfondi laekumiste ja kulude koht võiks pikemas perspektiivis olla aruteluks. Rootsi on kohaliku omavalitsuse suunalise sotsiaalreformi teinud.
Kuidas see saavutakse on juba poliitiliste valikute küsimus:
a) suurendatakse tulubaasi (maksud, tasud jne) kohalikku eelarvesse
b) jagatakse olemasolev tulubaas järk-järgult ümber
Mõlemad variandid tunduvad praegu võimatud. Aga tabude murdmise aeg on tulnud. Valik tuleb teha. Mina isiklikult eelistaks esimest varianti.
Kommentaarid kasutatud andmetele:
1. Tegemist ei ole keskmiste näitajatega, vaid Eurostati metoodika alusel koondatud riikide summaarsete näitajate võrdlusega suhtes nende riikide SKPsse. Ma meelega valisin mitte maksude laekumise vahekorra, vaid tulude ja kulude vahekorra suhte SKPsse. Kasutasin järgmisi tabeleid:
Tulude jaotus:
Total general government revenue - (% of GDP)
Short Description: Total general government revenue is defined in ESA-95 §8.99 by reference to a list of categories: market output, output for own final use, payments for the other non-market output, taxes on production and imports, other subsidies on production, receivable property income, current taxes on income, wealth, etc., social contributions, other current transfers and capital transfers.
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=0&language=en&pcode=tec00021
Kulude jaotus:
Total general government expenditure - (% of GDP)
Short Description: Total general government expenditure is defined in ESA-95 §8.99 by reference to a list of categories: intermediate consumption, gross capital formation, compensation of employees, other taxes on production, subsidies, payable property income, current taxes on income, wealth, etc., social benefits, some social transfers, other
current transfers, some adjustments, capital transfers and transactions on non-produced assets.
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tec00023
2. Funktsioonide jaotus keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel ei ole riigiti võrreldavad. See ei olegi eesmärk. Antud suhtarvude näitamine iseloomustab, kui palju tulusid laekub otse kohalikku eelarvesse ja kui palju kulusid sealt kaudu tehakse. See on üks näitaja, mille alusel saab hinnata:
a) kui iseseisev finantseerimise mõttes on kohaliku omavalitsuse institutsioon antud riigis
b) kuidas on avaliku sektori kohustused üleüldiselt riigis jagatud
Julgen eeldada, et Soome, Rootsi ja Taani demokraatiad on toiminud pikema aja jooksul kui Eestis ja seal on suhe funktsioonide täitjate ja kasutavate vahendite jaotuse vahel paremini paika loksunud, kui me Eestis oleme seda veel jõudnud saavutada.
teisipäev, 5. mai 2009
Arvamus: Regionaalminister Kiisleri poolt välja pakutud haldusreformi kavadest
Olen kogu aeg toetanud ja toetan ka edaspidi teise taseme omavalitsuse loomist maakonna piirides. Samas kompromissina on võimalik regionaalministri poolt välja käidud kava elluviimine, kus Valga maakond oma praegustes piirides on üks omavalitsus. Maakonnataseme omavalitsus oleks piisavalt tugev, et võtta üle riiklikud ülesanded näiteks ühistranspordi, tööhõive, esmatasandi arstiabi, ettevõtluse arendamise ja kutseõppe korraldamises. Mul on kolm lisatingimust selle reformi läbiviimiseks:
1. Reformi käigus tuleb muuta kohalike eelarvete ja keskvalitsuse eelarve vahekorda (praegune suhe u 20:80). Eesmärgiks võiks olla, et pärast reformi vähemalt 40% riigi üldisest eelarvest jagatakse omavalitsuslikul tasandil.
2. Praegused omavalitsused võiksid soovi korral jätkata osavaldadena, kelle ülesanded on seadusega täpselt reguleeritud. Eelkõige täidaksid nad avalike teenuste lokaalse pakkumise funktsioone – kuulaks ja abistaks inimesi.
3. Riigikogu valimiste seadust peaks muutma selliselt, et praeguse maakonna (ehk siis tulevase omavalitsuse) territooriumil oleks vähemalt üks Riigikogu valimisringkond (praegu on Põlva, Valga ja Võru koos). See tagaks loodava omavalitsuse poliitilise sõltumatuse keskvalitsuse päevapoliitikatest.
1. Reformi käigus tuleb muuta kohalike eelarvete ja keskvalitsuse eelarve vahekorda (praegune suhe u 20:80). Eesmärgiks võiks olla, et pärast reformi vähemalt 40% riigi üldisest eelarvest jagatakse omavalitsuslikul tasandil.
2. Praegused omavalitsused võiksid soovi korral jätkata osavaldadena, kelle ülesanded on seadusega täpselt reguleeritud. Eelkõige täidaksid nad avalike teenuste lokaalse pakkumise funktsioone – kuulaks ja abistaks inimesi.
3. Riigikogu valimiste seadust peaks muutma selliselt, et praeguse maakonna (ehk siis tulevase omavalitsuse) territooriumil oleks vähemalt üks Riigikogu valimisringkond (praegu on Põlva, Valga ja Võru koos). See tagaks loodava omavalitsuse poliitilise sõltumatuse keskvalitsuse päevapoliitikatest.
Artikkel: Rahvakultuurist Valgamaal – Eesti lõunaväravas (Rahvakultuuri aastaraamat 2008)
Valgamaa ajalugu ja rahvakultuuri alane tegevus on omavahel tihedalt põimunud.
3. juulil 1783 moodustas keisrinna Katariina II peaasjalikult Riia ja Võnnu kreisidest Valga linna ümber Valga maakonna. Praeguse kultuurilise ja territoriaalse vormi on maakonnale andnud 6. septembril 1920 välja antud ajutise valitsemiskord ja sellele järgnenud haldusterritoriaalsed muudatused, mille alusel Valga maakond moodustati põhiliselt Tartu-, Viljandi- ja Võrumaa kihelkondadest, kusjuures Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel pooleks. Kui vaadata ka Eesti murdekaarti, siis jaguneb maakonna territoorium võrdselt mulgi, tartu ja võru murdealade vahel. Lisaks sellele on eelkõige Valga linnas tunda vene, läti ja mustlaskultuuri mõjusid. Võiks ju öelda, et Valga on nagu New York, Toronto või Sidney, kus toimub kultuuride sulatusahi, kuid samas on oht jääda võõraks kõigile. Seetõttu on ka Valgamaa pärimus- ja rahvakultuuri arendamine mitmekülgne, kuid selle võrra keerukam.
Valgamaa on traditsiooniderikas maakond. Järjekindlalt on toimunud näiteks maakondlikud laulu- ja tantsupeod, Otepääl noorte rahvamuusikafestival „Karupoja trall“, Tõrvas Erni Kasesalu nimeline kandlepäev. Kuivõrd oli Valga maakonna 225. aastapäev, siis viidi seoses sellega läbi mitmeid üritusi, milledest huvitavamad oli ajalooliste rahvamatkade sari Valgamaal, kus lisaks tervislikule liikumisele tutvuti ka maakonna erinevate kultuuriajalooliste kohtadega.
Üks huvitavamaid kokkupuuteid oli sellel aastal Valgamaa käsitöölistega, kellega koostöös sai kokku lepitud Valgamaa esinduskingituste väljatöötamises ja tootmises. Valga Maavalitsus on otsustanud samm-haaval minna oma esinduskingituste hankimisel üle kohalike rahvalike motiivide ja käsitöömeistrite loomingu kasutamisele. Kutsume sama moodi toimima ka teisi organisatsioone, sest selliselt saab levitada kohalikku pärimuskultuuri ja samas toetada majanduslikult kohalikke käsitöömeistreid.
Sellel aastal nähtu ja kogetu annab optimismi tulevikuks. Järjest populaarsem on rahvamuusika eriala Valga Muusikakoolis, mille vedamise on enda kanda võtnud Koidu Ahk. 2008. aasta kevadel viidi läbi edukas noorte omaloomingu kontserdisari, mis on samamoodi omamoodi rahvakunst, sest on sündinud siin ja kajastab siinset eluolu. Omamoodi tähenduslik on MTÜ Stuudio Joy tegevus, kus ühe klubi raames on nii eesti, läti, vene kui ka mitmete teiste rahvaste kultuuride ainelised laulu- ja tantsukavad, mis lisaks erinevate kultuuride tutvustamisele aitavad kaasa ka eesti-, läti- ja venekeelsete noorte omavahelisele lõimumisele.
Valga on Eestis ainulaadne maakonnakeskus, kus ristuvad vähemalt nelja erineva kultuurikoosluse piirid. Nende esiletoomine ja kõrvutamine võiks Valga linna jaoks olla üks võimalus eristuda. Valgas võiks asuda ühe katuse all nii Mulgi kui ka Võru Instituudi filiaal, samuti Eesti-Läti Instituut, See on fantastiline võimalus tutvustada Valga multikultuursusest tekkivaid võimalusi nii turismi, hariduse kui ka ettevõtluse arendamiseks. Pole mõtet luua kunstlikku eristumist, kui meie identiteedi aluseks võikski olla multikultuursus. Läbi erinevate kultuuride tunnetamise ja tutvustamise, on ka eesti rahvakultuuri tulevik kindlam ja helgem.
3. juulil 1783 moodustas keisrinna Katariina II peaasjalikult Riia ja Võnnu kreisidest Valga linna ümber Valga maakonna. Praeguse kultuurilise ja territoriaalse vormi on maakonnale andnud 6. septembril 1920 välja antud ajutise valitsemiskord ja sellele järgnenud haldusterritoriaalsed muudatused, mille alusel Valga maakond moodustati põhiliselt Tartu-, Viljandi- ja Võrumaa kihelkondadest, kusjuures Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel pooleks. Kui vaadata ka Eesti murdekaarti, siis jaguneb maakonna territoorium võrdselt mulgi, tartu ja võru murdealade vahel. Lisaks sellele on eelkõige Valga linnas tunda vene, läti ja mustlaskultuuri mõjusid. Võiks ju öelda, et Valga on nagu New York, Toronto või Sidney, kus toimub kultuuride sulatusahi, kuid samas on oht jääda võõraks kõigile. Seetõttu on ka Valgamaa pärimus- ja rahvakultuuri arendamine mitmekülgne, kuid selle võrra keerukam.
Valgamaa on traditsiooniderikas maakond. Järjekindlalt on toimunud näiteks maakondlikud laulu- ja tantsupeod, Otepääl noorte rahvamuusikafestival „Karupoja trall“, Tõrvas Erni Kasesalu nimeline kandlepäev. Kuivõrd oli Valga maakonna 225. aastapäev, siis viidi seoses sellega läbi mitmeid üritusi, milledest huvitavamad oli ajalooliste rahvamatkade sari Valgamaal, kus lisaks tervislikule liikumisele tutvuti ka maakonna erinevate kultuuriajalooliste kohtadega.
Üks huvitavamaid kokkupuuteid oli sellel aastal Valgamaa käsitöölistega, kellega koostöös sai kokku lepitud Valgamaa esinduskingituste väljatöötamises ja tootmises. Valga Maavalitsus on otsustanud samm-haaval minna oma esinduskingituste hankimisel üle kohalike rahvalike motiivide ja käsitöömeistrite loomingu kasutamisele. Kutsume sama moodi toimima ka teisi organisatsioone, sest selliselt saab levitada kohalikku pärimuskultuuri ja samas toetada majanduslikult kohalikke käsitöömeistreid.
Sellel aastal nähtu ja kogetu annab optimismi tulevikuks. Järjest populaarsem on rahvamuusika eriala Valga Muusikakoolis, mille vedamise on enda kanda võtnud Koidu Ahk. 2008. aasta kevadel viidi läbi edukas noorte omaloomingu kontserdisari, mis on samamoodi omamoodi rahvakunst, sest on sündinud siin ja kajastab siinset eluolu. Omamoodi tähenduslik on MTÜ Stuudio Joy tegevus, kus ühe klubi raames on nii eesti, läti, vene kui ka mitmete teiste rahvaste kultuuride ainelised laulu- ja tantsukavad, mis lisaks erinevate kultuuride tutvustamisele aitavad kaasa ka eesti-, läti- ja venekeelsete noorte omavahelisele lõimumisele.
Valga on Eestis ainulaadne maakonnakeskus, kus ristuvad vähemalt nelja erineva kultuurikoosluse piirid. Nende esiletoomine ja kõrvutamine võiks Valga linna jaoks olla üks võimalus eristuda. Valgas võiks asuda ühe katuse all nii Mulgi kui ka Võru Instituudi filiaal, samuti Eesti-Läti Instituut, See on fantastiline võimalus tutvustada Valga multikultuursusest tekkivaid võimalusi nii turismi, hariduse kui ka ettevõtluse arendamiseks. Pole mõtet luua kunstlikku eristumist, kui meie identiteedi aluseks võikski olla multikultuursus. Läbi erinevate kultuuride tunnetamise ja tutvustamise, on ka eesti rahvakultuuri tulevik kindlam ja helgem.
Arvamus: Piirid on lahti (Eesti Kirik 19.11.2008)
Eesti riigi viimased aastad on armastanud edulugusid. Sundmõtteks on olnud, et ainult inimene ise on oma õnne sepp. Väärtusi on peamiselt sõnastanud poliitikud, meediatähed ja avalike suhete korraldajad. Kirikule on neis väärtushinnangutes jäetud justkui statisti roll, kes peab hoolitsema heitunute ja abitute eest. Õnneks on lähemal vaatlusel pilt palju värvilisem ja lootusrikkam. Kui vaadata kasvõi Valga maakonna koguduste tegemisi, siis võib rõõmuga tõdeda, et ilmaliku ja vaimuliku elu vahele okupatsiooniaastatega loodud müür on langenud ning kirik lööb maakonna kultuuri- ja ühiskondlikus elus võrdselt teiste institutsioonidega aktiivselt kaasa. See on saanud teoks tänu kirikuõpetajatele, kelle tööst mõned näited tahaksin tuua.
Emeriitõpetaja Peep Audova on Valga elav ajalugu. Lisaks kirikuõpetaja tegevusele (alates 1966. aastast) on ta aktiivselt osalenud Eesti iseseisvumise taastamisel, löönud kaasa kohaliku elu arendamisel Valga linnavolikogus ja juhtinud pikka aega Valga praostkonda. Tema poolt on alustatud ka Valga Jaani kiriku renoveerimisega, mis on tõelise hoo sisse saanud Valga koguduse uue õpetaja Heino Nurga eestvedamisel. Koguduse, Valga linna ja riigi ühisel jõul on renoveeritud kiriku katus, kell ja põrandad. Siiski on palju tööd veel ees, et saada uuendatud ka interjöör ja välisilme. Antud kirikus on üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid, mida on kasutatud aktiivselt nii kogudusetöös kui ka rahvusvaheliste muusikaürituste ajal. Märkimisväärne on ka Valga koguduse juures asuva MTÜ Domus Petri Kogu tegevus vähekindlustatud perede lastega tegelemisel ning tubli koostöö linna ja riigiga töötute tagasiaitamiseks töö juurde.
Valga praostkonna, tema juhi Vallo Ehasalu ja õpetaja Heino Nurga kaasabil toimusid 2008. aasta oktoobris Valgamaal EELK misjonipäevad „Piirid on lahti“. Muljetavaldavalt jõuti nende päevade käigus kõikides maakonna kogudustes läbi viia sedavõrd eriilmelisi ja erinevatele sihtrühmadele suunatud üritusi. Misjonipäevade nime mõte sai tegelikkuseks, sest terve maakond sai nädal aega osa vaimuliku tegevuse mitmekülgsusest.
Oma tegevusega on tihedalt kohalikku ellu lõimunud õpetaja Enno Tanilas, kes on Karula vallas aktiivselt kogudusetöö kõrval tegelenud noortetegevuse ja Jaan Lattiku mälestuse hoidmisega. Aktiivselt on ajaloo- ja ühiskonnaõpetajana ning ka kohaliku omavalitsuse juhtimises osalenud Sangaste koguduse õpetaja Ivo Pill.
Sel aastal tabas Valga praostkonda suur kaotus. Otepää koguduse õpetaja Jüri Stepanov astus igavikku, jättes endas maha palju tehtut nii füüsilises kui vaimses mõttes. Nii Otepää kirikumõisa korrastamine või Eesti lipu muuseumi rajamine oleks piisav olnud ühe inimese elutööks, kuid tema suutis rohkem – luua tugeva koguduse, tegeleda Jakob Hurda mälestuse säilitamise ja levitamisega – olla Otepää ümbruse tugev arengumootor väga mitmetes valdkondades.
Kõigi nende inimeste kohta võib öelda, et tegemist on aktiivsete ja värvikate isiksustega, kes oma kaalukate tegude ja ajatute väärtushinnangutega on tasakaalustanud ja täiendanud kohaliku elu arengut. Kadestustvääriv on nende inimeste võime jääda tasakaalukaks ja tagasihoidlikuks, kuid samas olla eestvedajateks ja arvamusliidriteks.
Kui ma selle aasta sügisel külastasin Soome Vabariigi Ylistaro valda ja kohtusin sealse koguduse õpetaja Jukka Tuppuraineniga, siis sain tunda, kuhu võiks jõuda ühiskonna ja selle osana tegutseva kiriku edukas sümbioos. Valdav enamus sealseid inimesi olid koguduse liikmed, kohalikku õpetajat tundsid vist kõik inimesed lasteaialastest kuni kõrgete poliitikuteni. Ja kõigile oli tal midagi öelda ja anda – nii edukatele kui ka abivajajatele. Seega saagu piirid lahti ja igaveseks meis ja meie ümber.
Emeriitõpetaja Peep Audova on Valga elav ajalugu. Lisaks kirikuõpetaja tegevusele (alates 1966. aastast) on ta aktiivselt osalenud Eesti iseseisvumise taastamisel, löönud kaasa kohaliku elu arendamisel Valga linnavolikogus ja juhtinud pikka aega Valga praostkonda. Tema poolt on alustatud ka Valga Jaani kiriku renoveerimisega, mis on tõelise hoo sisse saanud Valga koguduse uue õpetaja Heino Nurga eestvedamisel. Koguduse, Valga linna ja riigi ühisel jõul on renoveeritud kiriku katus, kell ja põrandad. Siiski on palju tööd veel ees, et saada uuendatud ka interjöör ja välisilme. Antud kirikus on üks paremaid saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti oreleid, mida on kasutatud aktiivselt nii kogudusetöös kui ka rahvusvaheliste muusikaürituste ajal. Märkimisväärne on ka Valga koguduse juures asuva MTÜ Domus Petri Kogu tegevus vähekindlustatud perede lastega tegelemisel ning tubli koostöö linna ja riigiga töötute tagasiaitamiseks töö juurde.
Valga praostkonna, tema juhi Vallo Ehasalu ja õpetaja Heino Nurga kaasabil toimusid 2008. aasta oktoobris Valgamaal EELK misjonipäevad „Piirid on lahti“. Muljetavaldavalt jõuti nende päevade käigus kõikides maakonna kogudustes läbi viia sedavõrd eriilmelisi ja erinevatele sihtrühmadele suunatud üritusi. Misjonipäevade nime mõte sai tegelikkuseks, sest terve maakond sai nädal aega osa vaimuliku tegevuse mitmekülgsusest.
Oma tegevusega on tihedalt kohalikku ellu lõimunud õpetaja Enno Tanilas, kes on Karula vallas aktiivselt kogudusetöö kõrval tegelenud noortetegevuse ja Jaan Lattiku mälestuse hoidmisega. Aktiivselt on ajaloo- ja ühiskonnaõpetajana ning ka kohaliku omavalitsuse juhtimises osalenud Sangaste koguduse õpetaja Ivo Pill.
Sel aastal tabas Valga praostkonda suur kaotus. Otepää koguduse õpetaja Jüri Stepanov astus igavikku, jättes endas maha palju tehtut nii füüsilises kui vaimses mõttes. Nii Otepää kirikumõisa korrastamine või Eesti lipu muuseumi rajamine oleks piisav olnud ühe inimese elutööks, kuid tema suutis rohkem – luua tugeva koguduse, tegeleda Jakob Hurda mälestuse säilitamise ja levitamisega – olla Otepää ümbruse tugev arengumootor väga mitmetes valdkondades.
Kõigi nende inimeste kohta võib öelda, et tegemist on aktiivsete ja värvikate isiksustega, kes oma kaalukate tegude ja ajatute väärtushinnangutega on tasakaalustanud ja täiendanud kohaliku elu arengut. Kadestustvääriv on nende inimeste võime jääda tasakaalukaks ja tagasihoidlikuks, kuid samas olla eestvedajateks ja arvamusliidriteks.
Kui ma selle aasta sügisel külastasin Soome Vabariigi Ylistaro valda ja kohtusin sealse koguduse õpetaja Jukka Tuppuraineniga, siis sain tunda, kuhu võiks jõuda ühiskonna ja selle osana tegutseva kiriku edukas sümbioos. Valdav enamus sealseid inimesi olid koguduse liikmed, kohalikku õpetajat tundsid vist kõik inimesed lasteaialastest kuni kõrgete poliitikuteni. Ja kõigile oli tal midagi öelda ja anda – nii edukatele kui ka abivajajatele. Seega saagu piirid lahti ja igaveseks meis ja meie ümber.
Arvamus: Vanamoodi enam ei saa (Valgamaalane 03.08.2008)
Väitlused ideaalse halduskorralduse üle on lõputud, kuid ikka jõutakse arusaamisele, et õigeid halduskorralduse mudeleid on mitmeid. Sobiva valik on kokkuleppeline ja tuleneb ajaloolis-kultuurilisest kontekstist, riigi majanduse võimalustest ja demokraatia arengutasemest. Vaidlused valikute üle on lõputud nii meil, kui ka meist palju vanema demokraatiaga riikides. Paraku vaidlustele kulutatud energia on tühjaläinud, kui ei jõuta kokkuleppeni. Ja kokkulepe peab olema ühtemoodi arusaadav kõigile osapooltele, et ei korduks Krõlovi valmist tuntud haugi, luige ja vähi ebaõnnestunud ettevõtmine.
Sageli jäävad vaidlejad ootama kedagi, kes siis „suurema“, „targema“ või „julgemana“ ütleks, kuidas on õige. Selline käitumine on arg, sest sellega loobutakse vastutuse võtmisest. Sellise käitumisega antakse ohjad neile, kes „jaga ja valitse“ põhimõtte alusel vaidlejaid manipuleerides neid endale kasulikult halvavad või tegutsema panevad. Eelmised haldusreformi katsed on eelkõige sellepärast jäänud lõpule viimata, sest alati on olnud keegi, kes on püüdnud mängu dikteerida või vastumängimisega saavutanud populistlikku omakasu. Ei tohi ka unustada, et igal asjal on oma aeg. Valmisolek muutusteks, mis puudus aastate eest, võib praegu olemas olla rohkem kui kunagi varem ja see tuleb altpoolt.
Kohalike omavalitsuste ühinemisteemaga seoses on rida müüte. Sageli oodatakse et tekib märkimisväärne kulude kokkuhoid või jääb ametnikke vähemaks. Võin teiste riikide ja Eestis toimunud ühinemiste kogemuste najal kinnitada, et seda suure tõenäosusega ei juhtu. Samuti väidetakse et suurim ühinemiste takistaja on tööd kaotada kartev ametnik või omavalitsusjuht. Olen rääkinud mitme kohaliku omavalitsuse juhi ja mitmete ametnikega ning ma pole sellele kinnitust saanud. Tugevad ametnikud suhtuvad soosivalt ühinemisideesse, sest loodavad et suurem kohalik omavalitsus lubab neil oma töös rohkem spetsialiseeruda ja süveneda, samuti saab kasutada rohkem vahendeid ning üldine bürokraatlik koormus langeb.
Miks ühinemist on üleüldse vaja? Üldistades võiks välja tuua viis suuremat kasutegurit:
1. Avaliku teenuse kvaliteedi tõus – ametnike spetsialiseerumise ja parema motiveerimisega saab igaühe ülesannet paremini täita. Kohalikul omavalitsusel on sadu ülesandeid, mis tuleb võrdselt täita nii Valga linnal kui Õru vallal. Samas võib selle ülesande täitmine väiksema kohaliku omavalitsuse puhul osutuda vajalikuks kord aastas või veel harvemgi (näiteks riigihanked, planeeringu koostamine, IT arendus jne). Ei saa eeldada, et siis on selleks kõigil olemas kogenud ametnik.
2. Sünergia - Ühiste jõudude rakendamine ühise eesmärgi saavutamiseks erinevate valdkondade vahel suuremas piirkonnas, lubab saavutada paremaid tulemusi. Näiteks tööhõiveprobleemi lahendamiseks on vajalik üheaegselt nii ettevõtlus- kui sotsiaalhoolekande meetmete rakendamine nii linna- kui maapiirkonnas.
3. Suurem kohalik omavalitsus on tugevam partner koostöös ja läbirääkimistes – pole saladus, et suuremad kohalikud omavalitsused suudavad oma huvisid nii riigi keskvõimu või ka ettevõtetega läbikäimises edukamalt kaitsta.
4. Üldkulude kokkuhoid positiivse mastaabiefektina, sest seadustega sätestatud aruandlust, statistikat, raamatupidamist, registrite pidamist jne peab tegema nii suur kui väike omavalitsus. Kolmes ühinenud kohalikus omavalitsuses on seda kõike odavam teha kui kolmeteistkümnes eraldi. Samas saavad neist tegevustest vabanenud ametnikud orienteeruda muudele, hoopis olulisematele tegevustele.
5. Personaliriskide alandamine ja paindlikkuse tõus – üha süvenevas tööjõupuuduses on tugevate ametnike tööle saamine ja hoidmine järjest keerulisem. Väikeses kohalikus omavalitsuses, kus üks ametnik sageli paarikümne asjaga tegeleb, on tema lahkumine tõeline löök kogu omavalitsuse haldussuutlikkusele. Suuremas organisatsioonis saab neid riske paremini hajutada.
Samas ei tohi unustada et avaliku teenuse efektiivsus, kvaliteet ja kättesaadavus on omavahel vastandmärgilises sõltuvuses. Hea euroopaliku valitsemise tava järgi peaks prioriteediks seadma kvaliteedi ja kättesaadavuse ning alles siis efektiivsuse. Kohaliku omavalitsuse reform peaks vältima riigi keskvõimu vigu, kus teenused ja töökohad järk-järgult inimestest kaugemale viiakse. Võib olla saab ühinenud suurem ja haldussuutlikum kohalik omavalitsus hoopiski mõned õhukese riigi poolt nuditud teenused inimeste lähedale tagasi tuua.
Valgamaa ei pea ootama kellegi jumalikku kätt. Siin on piisavalt arukaid inimesi, kes on võimelised kokku leppima kuidas maakonnas juhtimist targalt ja inimlähedaselt korraldada. 2007. aasta mais kinnitas Valga maakonna arengunõukogu arengustrateegia „Valgamaa 2013“, kus üheks eesmärgiks on saavutada kokkulepped ja luua tingimused omavalitsuste vabatahtlikuks ühinemiseks vähemalt kahes ühinemispiirkonnas. 2007. aasta lõpus algatati ühinemisarutelu Helme, Põdrala ja Tõrva omavalitsuste vahel, 20. mail leppisid kohalikud omavalitsuste juhid kokku et alustatakse ettevalmistusi Valgamaa haldusterritoriaalseks ümberkorraldamiseks kolmeks kohalikuks omavalitsuseks. 6. juunil Valga linnapea poolt kokku kutsutud Hummuli, Õru, Tõlliste, Sangaste, Karula, Taheva juhid andsid põhimõttelise nõusoleku ühinemisarutelu alustamiseks Valga piirkonnas. 26. juunil toimunud ümarlaual Riigikogus esindatud erakondade Valgamaa juhid kinnitasid samuti, et kolme Valgamaa tõmbekeskuse ümber moodustatavate kohalike omavalitsuste ideega tasub edasi liikuda. Rong on liikuma hakanud.
Halduskorralduse muutmise alustuseks on oluline kokku leppida eesmärkides. Eesmärkide puhul liigutakse üldisematelt detailsematele. Eesmärkide püstitamise kõrval peab toimuma iteratiivselt mõjude analüüs. Välja tuleb tuua nii positiivsed, kui negatiivsed mõjud. Kedagi ei tohi petta sellega, et muutustel ei ole negatiivseid mõjusid. Eesmärkide õige püstituse korral on negatiivseid mõjusid oluliselt vähem kui positiivseid. Praktikas tuleb eesmärkide püstitamisel minna kuni külade ja üksikinimesteni ning selgitada välja, milliseid avalikke teenuseid ja millistel tingimustel inimesed eelkõige ootavad. Arvan et suuremal kohalikul omavalitsusel on võimalik kvaliteetne avalik teenus veelgi lähemalt inimesele, kui see on praegu. Selleks on nii organisatsioonilisi kui tehnoloogilisi lahendusi.
Muutuste juhtimise kuldreegliks on kaasamine ja selgitamine. Erinevate Euroopa reforminäidete varal võib ennustada, et sellele kulub enim energiat ja aega. Suhelda ja selgitada ei saa ühepoolselt. Kohtumisel erakondade esindajatega palusin neil oma erakonnaliikmetega Valgamaa haldusreformi küsimusi arutada. Samuti loodan et Valgamaa aktiivsed külad ja kodanikualgatuse organisatsioonid lülituvad aktiivselt sellesse protsessi. Küla või selts võiks võtta ette ja omavahel neid asju arutada ning tuua välja linna- või vallavolikogudele, mis on nende jaoks olulised ja milliseid ohte nad näevad. Kui suudetakse välistada emotsioone ja eelarvamusi, vaieldakse konstruktiivselt otsides kompromisse, on ühinemisjärgne kohalik omavalitsus meile kõigile tunduvalt omaksvõetavam ja inimlähedasem. Siinkohal kutsun üles kõiki valgamaalasi leheveergudel eelpooltoodu üle kaasa mõtlema.
Kohalikud omavalitsused on vaatamata vahendite vähesusele taasiseseisvumise järgselt Eesti ülesehitamisega võrdlemisi hästi hakkama saanud, kusjuures omavalitsuse suurus ei ole alati olnud võrdelises sõltuvuses haldussuutlikkusega. Nüüd on aeg küps uuele arengutasemele liikumiseks. Meile on tähtis hoida maakonnas inimesi, otsustusõigust ja raha. Seda kõigis valdkondades - nii avalikus kui ka erasektoris. Selleks peame tegema rohkem koostööd ja olema valmis muutusteks, et tõsta Valgamaa konkurentsivõimet. Vana moodi elades seda ei saavuta.
Sageli jäävad vaidlejad ootama kedagi, kes siis „suurema“, „targema“ või „julgemana“ ütleks, kuidas on õige. Selline käitumine on arg, sest sellega loobutakse vastutuse võtmisest. Sellise käitumisega antakse ohjad neile, kes „jaga ja valitse“ põhimõtte alusel vaidlejaid manipuleerides neid endale kasulikult halvavad või tegutsema panevad. Eelmised haldusreformi katsed on eelkõige sellepärast jäänud lõpule viimata, sest alati on olnud keegi, kes on püüdnud mängu dikteerida või vastumängimisega saavutanud populistlikku omakasu. Ei tohi ka unustada, et igal asjal on oma aeg. Valmisolek muutusteks, mis puudus aastate eest, võib praegu olemas olla rohkem kui kunagi varem ja see tuleb altpoolt.
Kohalike omavalitsuste ühinemisteemaga seoses on rida müüte. Sageli oodatakse et tekib märkimisväärne kulude kokkuhoid või jääb ametnikke vähemaks. Võin teiste riikide ja Eestis toimunud ühinemiste kogemuste najal kinnitada, et seda suure tõenäosusega ei juhtu. Samuti väidetakse et suurim ühinemiste takistaja on tööd kaotada kartev ametnik või omavalitsusjuht. Olen rääkinud mitme kohaliku omavalitsuse juhi ja mitmete ametnikega ning ma pole sellele kinnitust saanud. Tugevad ametnikud suhtuvad soosivalt ühinemisideesse, sest loodavad et suurem kohalik omavalitsus lubab neil oma töös rohkem spetsialiseeruda ja süveneda, samuti saab kasutada rohkem vahendeid ning üldine bürokraatlik koormus langeb.
Miks ühinemist on üleüldse vaja? Üldistades võiks välja tuua viis suuremat kasutegurit:
1. Avaliku teenuse kvaliteedi tõus – ametnike spetsialiseerumise ja parema motiveerimisega saab igaühe ülesannet paremini täita. Kohalikul omavalitsusel on sadu ülesandeid, mis tuleb võrdselt täita nii Valga linnal kui Õru vallal. Samas võib selle ülesande täitmine väiksema kohaliku omavalitsuse puhul osutuda vajalikuks kord aastas või veel harvemgi (näiteks riigihanked, planeeringu koostamine, IT arendus jne). Ei saa eeldada, et siis on selleks kõigil olemas kogenud ametnik.
2. Sünergia - Ühiste jõudude rakendamine ühise eesmärgi saavutamiseks erinevate valdkondade vahel suuremas piirkonnas, lubab saavutada paremaid tulemusi. Näiteks tööhõiveprobleemi lahendamiseks on vajalik üheaegselt nii ettevõtlus- kui sotsiaalhoolekande meetmete rakendamine nii linna- kui maapiirkonnas.
3. Suurem kohalik omavalitsus on tugevam partner koostöös ja läbirääkimistes – pole saladus, et suuremad kohalikud omavalitsused suudavad oma huvisid nii riigi keskvõimu või ka ettevõtetega läbikäimises edukamalt kaitsta.
4. Üldkulude kokkuhoid positiivse mastaabiefektina, sest seadustega sätestatud aruandlust, statistikat, raamatupidamist, registrite pidamist jne peab tegema nii suur kui väike omavalitsus. Kolmes ühinenud kohalikus omavalitsuses on seda kõike odavam teha kui kolmeteistkümnes eraldi. Samas saavad neist tegevustest vabanenud ametnikud orienteeruda muudele, hoopis olulisematele tegevustele.
5. Personaliriskide alandamine ja paindlikkuse tõus – üha süvenevas tööjõupuuduses on tugevate ametnike tööle saamine ja hoidmine järjest keerulisem. Väikeses kohalikus omavalitsuses, kus üks ametnik sageli paarikümne asjaga tegeleb, on tema lahkumine tõeline löök kogu omavalitsuse haldussuutlikkusele. Suuremas organisatsioonis saab neid riske paremini hajutada.
Samas ei tohi unustada et avaliku teenuse efektiivsus, kvaliteet ja kättesaadavus on omavahel vastandmärgilises sõltuvuses. Hea euroopaliku valitsemise tava järgi peaks prioriteediks seadma kvaliteedi ja kättesaadavuse ning alles siis efektiivsuse. Kohaliku omavalitsuse reform peaks vältima riigi keskvõimu vigu, kus teenused ja töökohad järk-järgult inimestest kaugemale viiakse. Võib olla saab ühinenud suurem ja haldussuutlikum kohalik omavalitsus hoopiski mõned õhukese riigi poolt nuditud teenused inimeste lähedale tagasi tuua.
Valgamaa ei pea ootama kellegi jumalikku kätt. Siin on piisavalt arukaid inimesi, kes on võimelised kokku leppima kuidas maakonnas juhtimist targalt ja inimlähedaselt korraldada. 2007. aasta mais kinnitas Valga maakonna arengunõukogu arengustrateegia „Valgamaa 2013“, kus üheks eesmärgiks on saavutada kokkulepped ja luua tingimused omavalitsuste vabatahtlikuks ühinemiseks vähemalt kahes ühinemispiirkonnas. 2007. aasta lõpus algatati ühinemisarutelu Helme, Põdrala ja Tõrva omavalitsuste vahel, 20. mail leppisid kohalikud omavalitsuste juhid kokku et alustatakse ettevalmistusi Valgamaa haldusterritoriaalseks ümberkorraldamiseks kolmeks kohalikuks omavalitsuseks. 6. juunil Valga linnapea poolt kokku kutsutud Hummuli, Õru, Tõlliste, Sangaste, Karula, Taheva juhid andsid põhimõttelise nõusoleku ühinemisarutelu alustamiseks Valga piirkonnas. 26. juunil toimunud ümarlaual Riigikogus esindatud erakondade Valgamaa juhid kinnitasid samuti, et kolme Valgamaa tõmbekeskuse ümber moodustatavate kohalike omavalitsuste ideega tasub edasi liikuda. Rong on liikuma hakanud.
Halduskorralduse muutmise alustuseks on oluline kokku leppida eesmärkides. Eesmärkide puhul liigutakse üldisematelt detailsematele. Eesmärkide püstitamise kõrval peab toimuma iteratiivselt mõjude analüüs. Välja tuleb tuua nii positiivsed, kui negatiivsed mõjud. Kedagi ei tohi petta sellega, et muutustel ei ole negatiivseid mõjusid. Eesmärkide õige püstituse korral on negatiivseid mõjusid oluliselt vähem kui positiivseid. Praktikas tuleb eesmärkide püstitamisel minna kuni külade ja üksikinimesteni ning selgitada välja, milliseid avalikke teenuseid ja millistel tingimustel inimesed eelkõige ootavad. Arvan et suuremal kohalikul omavalitsusel on võimalik kvaliteetne avalik teenus veelgi lähemalt inimesele, kui see on praegu. Selleks on nii organisatsioonilisi kui tehnoloogilisi lahendusi.
Muutuste juhtimise kuldreegliks on kaasamine ja selgitamine. Erinevate Euroopa reforminäidete varal võib ennustada, et sellele kulub enim energiat ja aega. Suhelda ja selgitada ei saa ühepoolselt. Kohtumisel erakondade esindajatega palusin neil oma erakonnaliikmetega Valgamaa haldusreformi küsimusi arutada. Samuti loodan et Valgamaa aktiivsed külad ja kodanikualgatuse organisatsioonid lülituvad aktiivselt sellesse protsessi. Küla või selts võiks võtta ette ja omavahel neid asju arutada ning tuua välja linna- või vallavolikogudele, mis on nende jaoks olulised ja milliseid ohte nad näevad. Kui suudetakse välistada emotsioone ja eelarvamusi, vaieldakse konstruktiivselt otsides kompromisse, on ühinemisjärgne kohalik omavalitsus meile kõigile tunduvalt omaksvõetavam ja inimlähedasem. Siinkohal kutsun üles kõiki valgamaalasi leheveergudel eelpooltoodu üle kaasa mõtlema.
Kohalikud omavalitsused on vaatamata vahendite vähesusele taasiseseisvumise järgselt Eesti ülesehitamisega võrdlemisi hästi hakkama saanud, kusjuures omavalitsuse suurus ei ole alati olnud võrdelises sõltuvuses haldussuutlikkusega. Nüüd on aeg küps uuele arengutasemele liikumiseks. Meile on tähtis hoida maakonnas inimesi, otsustusõigust ja raha. Seda kõigis valdkondades - nii avalikus kui ka erasektoris. Selleks peame tegema rohkem koostööd ja olema valmis muutusteks, et tõsta Valgamaa konkurentsivõimet. Vana moodi elades seda ei saavuta.
Arvamus: Valgamaa töövõtjate ja -andjate vahel valitseb sügav lõhe (Valgamaalane 20.05.2008)
2006 novembris TNS Emori poolt läbi viidud valgamaalaste rahulolu-uuringu järgi olid pooled küsitletutest mures töövõimaluste pärast. Enim kurdeti madalate palkade ja kesise töökohtade valiku üle. 2007. aasta Turuuuringute AS abil korraldatud Valgamaa ettevõtlusuuringu põhjal hindasid Valgamaa ettevõtjad viiepalliskaalas kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse 38% juhtudel hindega „kaks” või halvemini. Veel tumedaid toone – 9,6% töötuid 2007. a. Statistikaameti andmete põhjal ja 3,9% registreeritud töötuid Tööturuameti 1. mai andmete põhjal 15-64 aastaste Valgamaa elanike seas. Seega valitseb Valgamaa tööturul sügav lõhe töövõtjate ja tööandjate vahel.
Rääkides inimeste ja ettevõtjatega kerkib esile rida stampväiteid. Kurdetakse et ettevõtjad koonerdavad palkadega ja ei hooli oma töötajatest. Tööandjad jälle väidavad et töölesoovijad nõuavad rohkem palka, kui on nõus tööga panustama. Noored omakorda arvavad, et Valgamaal puuduvad töökohad, mis annaksid neile karjääri- ja arenemisvõimalusi. Nii seisavadki eri osapooled oma nurkades, mossitavad üksteise suunas ja olukord ei muutu sellest karvavõrdki paremaks.
Rääkides tööhõiveprobleemidest, räägitakse tihti ainult töötutest ja eriti on piisavalt kogemusi nn asotsiaalsetest töötutest. Tegelikult on asi mitmetahulisem. Statistikaameti andmete põhjal oli 2007. aastal Valgamaal 22,7 tuhat 15-64 aastast inimest, kellest 53,9% olid tööga hõivatud. Eestis keskmiselt on see määr 69,1%. Kui jätta kõrvale inimesed, kes on märkinud enda staatuseks töötud (9,6%), on Valgamaa tööealisest elanikkonnast umbes 7800 tööga mittehõivatud inimest. Nende seas on ettevõtjaid, õpilasi ja lapsehoolduspuhkusel emasid, kelle praegune mittetöötamine on loomulik ja ühiskonnale vajalik. Samas kui võtta võrdluseks Eesti keskmine või Euroopa Liidu Lissaboni strateegias seatud 70% tööhõivemäära tase, siis on Valgamaal ligikaudu 2200-2400 inimest otsustanud tööturult eemale jääda ja pole samas märkinud enda staatuseks „töötu”. Arvatavasti on nende seas selliseid, kes tulevad sõltumata töökoha puudumisest siiski toime. Samas oleks nende rohkem kui kahe tuhande inimese rakendamine meie ettevõtetele eluliselt vajalik.
Peab tunnistama, et me ei tea täpselt kes on need inimesed ja miks pole nad tööle saanud või tahtnud minna.
Võimalik, et tegemist on näiteks inimestega, kes elavad maapiirkonnas, kelle abikaasa töötab ja tagab ülalpidamise. Sellise pere mees on tööl kodust kaugemal, võimalik et isegi Eestist väljaspool. Pereemal on kasvatada lapsed ja hooldada kodu, mis ei lase tööle asuda. Otsest probleemi nagu polekski, sest pereisa sissetulek võimaldab enam-vähem ära elada. Pikemas perspektiivis on selline töölt eemalejäämine siiski hävitav - kaob kvalifikatsioon, mõnel juhul ka tööharjumus ja võime tunda end hästi kollektiivis jne. Ka ettevõtluse seisukohast on tegemist kasutamata tööjõuressursiga, millist meie ettevõtted väga vajavad. Kui selline koduperenaine otsustabki tööle asuda, siis tekib palju küsimusi: kuidas lapsed lasteaeda või kooli saada? millega tööle käima hakata? kas ma saan hakkama? kas mul on piisavalt oskusi tööks? Ja kui inimesel pole jõudu ja tahet nendele küsimustele vastuseid leida, siis pole tal ka kuhugi pöörduda kompleksse abi saamiseks.
Ja veel on võimalik et „tukkuvate” mittehõivatute hulgas on inimesi, kes elatuvad juhutöödest, sageli saades oma sissetuleku eraisikutele osutatavate teenuste eest. Nad on harjunud töötama nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Sageli selgub alles esimeste tõsisemate tervisehädade puhul, et neil puudub igasugune sotsiaalne kindlustus.
Samuti võib arvata et on inimesi, kellele tööl käimine (kulud tööl käimisele ja kodumajapidamise ümberkorraldamine) tuleb näiliselt kallim, kui kodus toetustest elamine. Kindlasti on „tukkuvate” mittehõivatute seltskond eelpooltoodud näidetest palju mitmekesisem ja vajaks oluliselt täpsemat analüüsi. Aga faktiks jääb, et 2200-2400 Valgamaale vajalikku inimest on otsustanud tööturult eemale jääda.
Parem pole olukord ka ettevõtluse seisukohalt vaadatuna. Ettevõtted vajavad rohkelt tööjõudu, soovides maksta neile madalat töötasu, sest vastasel korral kulude kasv kaotaks konkurentsieelise. Eelpoolnimetatud ettevõtlusuuringu järgi ei pidanud üle poolte ettevõtjatest võimalikuks (ei suuda? ei pea vajalikuks?) koolitada oma töötajaid. Vaadates keskmist brutopalga taset Valgamaal (8988 kr kuus 2007 IV kvartal), jääb see oluliselt alla Eesti keskmisele samale näitajale (12 270 kr). Veel hullem: koguni 15 juhul 16st jääb Valgamaa keskmine palk alla statistilise liigituse alusel põhitegevusalade keskmistele brutopalkadele Eestis. Kallid tööandjad! Nii jätkates inimesed kas istuvad kodus või lähevad mujale tööle (ja elama). Loomulikult ma mõistan, et sellel on omad põhjused. Uuringu alusel koguni 83% ettevõtetest turustas oma tooteid või teenuseid põhiliselt Valgamaal või mujal Eestis. Ja kahjuks koguni 56% ettevõtjatest ei pidanud võimalikuks ka tulevikus eksporti alustada või laiendada. Sellelgi on omad põhjused - ettevõtjad möönsid, et arendamist vajaksid nii keele- kui ka turundusoskused. 2007. aasta lõpuni kestnud siseturu nõudluse kasv ei sundinud eriti tootmist ja turundust arendama. Aga olukord on muutumas. Kulude kasv ja eriti tööjõukulude kasv paneb paljusid ettevõtjaid raskustesse. Valgamaa arengukonverentsil ütles professor Urmas Varblane, et ettevõtjad, kelle äriplaan on seatud odavale tööjõule ja toormele, peavad valima, kas lõpetada tegevus või siirduda uuele tegevusalale. Samal konverentsil väitis Rivo Noorkõiv, et ettevõtja ellujäämisvalemiks on poole vähemate töötajatega ja kaks korda kõrgemate kuludega saavutada kolm korda suurem tootlikkus. See on aga võimalik ainult kõrge kvalifikatsiooniga ja hästi motiveeritud tööjõu abil.
Ja tundubki et nõiaring on sulgunud. Kuidas viia tööandja ja potentsiaalne töövõtja uuele arengutasemele nii et nende suhe oleks jätkusuutlik ja kasulik mõlemale poolele? Juba ma kuulen enda kõrvus nõudlikke küsimusi: „Andke mulle kvalifitseeritud töötaja ja ma maksan talle korraliku palga!” või siis „Näidake mulle tasuv töökoht ja ma lähen kohe tööle!” Paraku pole see nii lihtne ja ilmselt tuleb siin kõigil samme astuda ning mõnel juhul avalikul sektoril asuda vahendajarolli, olles valmis igal üksikul juhul paindlikke lahendusi pakkuma.
Alustuseks tuleb meil kõigil vaadata peeglisse ja mõelda, kas olen teinud piisavalt pingutusi et mulle tuleks hea töötaja või et minust saaks kõrgelthinnatud töötaja. Edukad ettevõtted noolivad tööjõudu juba koolidest (muidugi laske neil lõpetada!), pakkudes neile stipendiumiprogramme, hiljem motiveerides ka koolitus- ja karjäärisüsteemiga. Edukad töövõtjad ja ettevõtjad täiendavad end igal võimalikul juhul ja püüavad alati panustada ettevõtte arengusse.
Siiski ei tohi unustada et mitte kõik ei suuda ilma välise abita ennast kokku võtta ja asuda aktiivselt endale tööd otsima. Mitteaktiivsete inimeste ja ettevõtete vahendamisel on heaks kogemuseks MTÜ Partnerlus poolt 2004-2008 Kagu-Eestis läbi viidud kolm projekti, mis näitasid, et töötugiisikute võrgustik suutis tööle rakendada paljusid pikaajalisi töötuid. Töö tugiisiku poole võis pöörduda igaüks ja küsida nõu, kuidas ennast arendada, et saada endale sobiv töökoht. Töö tugiisik suhtles ka kohaliku omavalitsuse ja ettevõtetega, et pakkuda võimalikult mitmekülgseid tugiteenuseid ja samas arvestada ettevõtjate soove. Paraku oli lahendus projektipõhine ja peale struktuurivahendite lõppemist, loodud võrgustik lagunes. Esinedes Riigikogu sotsiaalkomisjonis, tegime ettepaneku, et töö tugiisiku teenus oleks riigi poolt toetatud ja et see toimuks kõigis kohalikes omavalitsustes.
Lisaks sellele on arenenud riikide kogemustest lähtudes ettevõtjatel vaja mõelda, kuidas rakendada töötajaid osalise tööajaga, hoida tööl eakaid, kaasata puuetega inimesi. Mõelda võiks kaugtöövõimaluste pakkumisele. Mitmete selliste lahenduste juurutamiseks ettevõtetes, on juba praegu võimalik saada abi Tööturuametist ja SA Valgamaa Arenguagentuurist.
Lahendusi ja ideid, kuidas tööhõivelõhet vähendada on veelgi (ettevõtete ümberprofileerimistoetus, venekeelsete töötajate täiendõpe, riigiasutuste töökohtade toomine maapiirkonda, täiskasvanute aktiivne koolitusprogramm jne). Praegu puudub piisav koostöö kõigi osapoolte vahel, et tõsiselt ja programmiliselt meetmeid rakendades olukorda muuta. Euroopa Liidu näitel on mitmed piirkonnad avaliku-, era- ja mittetulundussektorite vahel sõlminud tööhõivelepingu. Soovime selle aasta sügiseks sellise lepingu välja töötada ka Valgamaal ning saada sellele toetust nii EL struktuurivahenditest kui kõigilt osapooltelt. Ainult ühiselt panustades, teistega arvestades ja samu eesmärke püüeldes on võimalik pakkuda valgamaalastele rohkem ja paremaid töökohti.
Rääkides inimeste ja ettevõtjatega kerkib esile rida stampväiteid. Kurdetakse et ettevõtjad koonerdavad palkadega ja ei hooli oma töötajatest. Tööandjad jälle väidavad et töölesoovijad nõuavad rohkem palka, kui on nõus tööga panustama. Noored omakorda arvavad, et Valgamaal puuduvad töökohad, mis annaksid neile karjääri- ja arenemisvõimalusi. Nii seisavadki eri osapooled oma nurkades, mossitavad üksteise suunas ja olukord ei muutu sellest karvavõrdki paremaks.
Rääkides tööhõiveprobleemidest, räägitakse tihti ainult töötutest ja eriti on piisavalt kogemusi nn asotsiaalsetest töötutest. Tegelikult on asi mitmetahulisem. Statistikaameti andmete põhjal oli 2007. aastal Valgamaal 22,7 tuhat 15-64 aastast inimest, kellest 53,9% olid tööga hõivatud. Eestis keskmiselt on see määr 69,1%. Kui jätta kõrvale inimesed, kes on märkinud enda staatuseks töötud (9,6%), on Valgamaa tööealisest elanikkonnast umbes 7800 tööga mittehõivatud inimest. Nende seas on ettevõtjaid, õpilasi ja lapsehoolduspuhkusel emasid, kelle praegune mittetöötamine on loomulik ja ühiskonnale vajalik. Samas kui võtta võrdluseks Eesti keskmine või Euroopa Liidu Lissaboni strateegias seatud 70% tööhõivemäära tase, siis on Valgamaal ligikaudu 2200-2400 inimest otsustanud tööturult eemale jääda ja pole samas märkinud enda staatuseks „töötu”. Arvatavasti on nende seas selliseid, kes tulevad sõltumata töökoha puudumisest siiski toime. Samas oleks nende rohkem kui kahe tuhande inimese rakendamine meie ettevõtetele eluliselt vajalik.
Peab tunnistama, et me ei tea täpselt kes on need inimesed ja miks pole nad tööle saanud või tahtnud minna.
Võimalik, et tegemist on näiteks inimestega, kes elavad maapiirkonnas, kelle abikaasa töötab ja tagab ülalpidamise. Sellise pere mees on tööl kodust kaugemal, võimalik et isegi Eestist väljaspool. Pereemal on kasvatada lapsed ja hooldada kodu, mis ei lase tööle asuda. Otsest probleemi nagu polekski, sest pereisa sissetulek võimaldab enam-vähem ära elada. Pikemas perspektiivis on selline töölt eemalejäämine siiski hävitav - kaob kvalifikatsioon, mõnel juhul ka tööharjumus ja võime tunda end hästi kollektiivis jne. Ka ettevõtluse seisukohast on tegemist kasutamata tööjõuressursiga, millist meie ettevõtted väga vajavad. Kui selline koduperenaine otsustabki tööle asuda, siis tekib palju küsimusi: kuidas lapsed lasteaeda või kooli saada? millega tööle käima hakata? kas ma saan hakkama? kas mul on piisavalt oskusi tööks? Ja kui inimesel pole jõudu ja tahet nendele küsimustele vastuseid leida, siis pole tal ka kuhugi pöörduda kompleksse abi saamiseks.
Ja veel on võimalik et „tukkuvate” mittehõivatute hulgas on inimesi, kes elatuvad juhutöödest, sageli saades oma sissetuleku eraisikutele osutatavate teenuste eest. Nad on harjunud töötama nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Sageli selgub alles esimeste tõsisemate tervisehädade puhul, et neil puudub igasugune sotsiaalne kindlustus.
Samuti võib arvata et on inimesi, kellele tööl käimine (kulud tööl käimisele ja kodumajapidamise ümberkorraldamine) tuleb näiliselt kallim, kui kodus toetustest elamine. Kindlasti on „tukkuvate” mittehõivatute seltskond eelpooltoodud näidetest palju mitmekesisem ja vajaks oluliselt täpsemat analüüsi. Aga faktiks jääb, et 2200-2400 Valgamaale vajalikku inimest on otsustanud tööturult eemale jääda.
Parem pole olukord ka ettevõtluse seisukohalt vaadatuna. Ettevõtted vajavad rohkelt tööjõudu, soovides maksta neile madalat töötasu, sest vastasel korral kulude kasv kaotaks konkurentsieelise. Eelpoolnimetatud ettevõtlusuuringu järgi ei pidanud üle poolte ettevõtjatest võimalikuks (ei suuda? ei pea vajalikuks?) koolitada oma töötajaid. Vaadates keskmist brutopalga taset Valgamaal (8988 kr kuus 2007 IV kvartal), jääb see oluliselt alla Eesti keskmisele samale näitajale (12 270 kr). Veel hullem: koguni 15 juhul 16st jääb Valgamaa keskmine palk alla statistilise liigituse alusel põhitegevusalade keskmistele brutopalkadele Eestis. Kallid tööandjad! Nii jätkates inimesed kas istuvad kodus või lähevad mujale tööle (ja elama). Loomulikult ma mõistan, et sellel on omad põhjused. Uuringu alusel koguni 83% ettevõtetest turustas oma tooteid või teenuseid põhiliselt Valgamaal või mujal Eestis. Ja kahjuks koguni 56% ettevõtjatest ei pidanud võimalikuks ka tulevikus eksporti alustada või laiendada. Sellelgi on omad põhjused - ettevõtjad möönsid, et arendamist vajaksid nii keele- kui ka turundusoskused. 2007. aasta lõpuni kestnud siseturu nõudluse kasv ei sundinud eriti tootmist ja turundust arendama. Aga olukord on muutumas. Kulude kasv ja eriti tööjõukulude kasv paneb paljusid ettevõtjaid raskustesse. Valgamaa arengukonverentsil ütles professor Urmas Varblane, et ettevõtjad, kelle äriplaan on seatud odavale tööjõule ja toormele, peavad valima, kas lõpetada tegevus või siirduda uuele tegevusalale. Samal konverentsil väitis Rivo Noorkõiv, et ettevõtja ellujäämisvalemiks on poole vähemate töötajatega ja kaks korda kõrgemate kuludega saavutada kolm korda suurem tootlikkus. See on aga võimalik ainult kõrge kvalifikatsiooniga ja hästi motiveeritud tööjõu abil.
Ja tundubki et nõiaring on sulgunud. Kuidas viia tööandja ja potentsiaalne töövõtja uuele arengutasemele nii et nende suhe oleks jätkusuutlik ja kasulik mõlemale poolele? Juba ma kuulen enda kõrvus nõudlikke küsimusi: „Andke mulle kvalifitseeritud töötaja ja ma maksan talle korraliku palga!” või siis „Näidake mulle tasuv töökoht ja ma lähen kohe tööle!” Paraku pole see nii lihtne ja ilmselt tuleb siin kõigil samme astuda ning mõnel juhul avalikul sektoril asuda vahendajarolli, olles valmis igal üksikul juhul paindlikke lahendusi pakkuma.
Alustuseks tuleb meil kõigil vaadata peeglisse ja mõelda, kas olen teinud piisavalt pingutusi et mulle tuleks hea töötaja või et minust saaks kõrgelthinnatud töötaja. Edukad ettevõtted noolivad tööjõudu juba koolidest (muidugi laske neil lõpetada!), pakkudes neile stipendiumiprogramme, hiljem motiveerides ka koolitus- ja karjäärisüsteemiga. Edukad töövõtjad ja ettevõtjad täiendavad end igal võimalikul juhul ja püüavad alati panustada ettevõtte arengusse.
Siiski ei tohi unustada et mitte kõik ei suuda ilma välise abita ennast kokku võtta ja asuda aktiivselt endale tööd otsima. Mitteaktiivsete inimeste ja ettevõtete vahendamisel on heaks kogemuseks MTÜ Partnerlus poolt 2004-2008 Kagu-Eestis läbi viidud kolm projekti, mis näitasid, et töötugiisikute võrgustik suutis tööle rakendada paljusid pikaajalisi töötuid. Töö tugiisiku poole võis pöörduda igaüks ja küsida nõu, kuidas ennast arendada, et saada endale sobiv töökoht. Töö tugiisik suhtles ka kohaliku omavalitsuse ja ettevõtetega, et pakkuda võimalikult mitmekülgseid tugiteenuseid ja samas arvestada ettevõtjate soove. Paraku oli lahendus projektipõhine ja peale struktuurivahendite lõppemist, loodud võrgustik lagunes. Esinedes Riigikogu sotsiaalkomisjonis, tegime ettepaneku, et töö tugiisiku teenus oleks riigi poolt toetatud ja et see toimuks kõigis kohalikes omavalitsustes.
Lisaks sellele on arenenud riikide kogemustest lähtudes ettevõtjatel vaja mõelda, kuidas rakendada töötajaid osalise tööajaga, hoida tööl eakaid, kaasata puuetega inimesi. Mõelda võiks kaugtöövõimaluste pakkumisele. Mitmete selliste lahenduste juurutamiseks ettevõtetes, on juba praegu võimalik saada abi Tööturuametist ja SA Valgamaa Arenguagentuurist.
Lahendusi ja ideid, kuidas tööhõivelõhet vähendada on veelgi (ettevõtete ümberprofileerimistoetus, venekeelsete töötajate täiendõpe, riigiasutuste töökohtade toomine maapiirkonda, täiskasvanute aktiivne koolitusprogramm jne). Praegu puudub piisav koostöö kõigi osapoolte vahel, et tõsiselt ja programmiliselt meetmeid rakendades olukorda muuta. Euroopa Liidu näitel on mitmed piirkonnad avaliku-, era- ja mittetulundussektorite vahel sõlminud tööhõivelepingu. Soovime selle aasta sügiseks sellise lepingu välja töötada ka Valgamaal ning saada sellele toetust nii EL struktuurivahenditest kui kõigilt osapooltelt. Ainult ühiselt panustades, teistega arvestades ja samu eesmärke püüeldes on võimalik pakkuda valgamaalastele rohkem ja paremaid töökohti.
Tellimine:
Postitused (Atom)