Kokkuvõte valitsemisperioodist 2011 märts kuni 2013 september

Linnahooldusamet

Olulisim:
o 2011-2013 on uue asfaltkatte saanud Loode tn, Viljandi tn, Savi tn, Viadukti tn, Pikk tn lõigus Metsa - Kase tn, Tööstuse tn, Kungla tn (lõigus Petseri - Rahu tn), Vahtra tn, Jakobi tn, Maleva tn, Petseri tn, Aia tn algus, Raudtee tn , Tehnika ja Kase tn.
o Ehitati välja Võru tn raudteeülesõit ja Raudtee-Lai tn kergliiklustunnel.
o J. Kuperjanovi tn lõigus Pikk tn - Kesk tn rekonstrueerimistööd lõppevad 2013 oktoobrikuu jooksul.
o 2013. a oktoobrikuus saavad uue asfaltkatte Vabaduse tn – Kesk tn – J. Kuperjanovi tn ringristmik ja Raja tn.
o Valga linna omafinantseering on nendel objektidel kokku ligikaudu 2 miljonit eurot.
o Osaleti edukalt MKM korraldatud rohelise investeerimiskeemi raames CO2 kvoodimüügi vahenditest rahastatava energiasäästumeetmete ideekonkursil ning osututi valituks Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) koordineeritavasse 7 Eesti linna tänavavalgustuse renoveerimise programmi. Sõlmiti rahastusleping 1900 tänavavalgusti asendamiseks leedvalgustite ja vastavate juhtimissüsteemidega. Projekti maksumus Valga linnas kokku 2,82 miljonit eurot, millest linna omaosalus on 10% e 282 000 eurot.
o Seni LHA haldusalas olnud linna tänavavalgustuse hoolduse organiseerimise kohustus ning vastav taristu anti seoses CO2 kvoodimüügi rahadest finantseeritava tänavavalgustusprojektiga 1. jaanuarist 2013 üle 100% linnale kuuluvale AS-le Valga Vesi.
o Niidutehnika uuendamine, ühe täiendava niidutraktori kasutuselevõtt.
o 2012. aastal valmisid koostöös Eesti Maaülikooliga maastikuarhitektuuri magistriõppe üliõpilaste kursusetööd teemal Valga ja Valka linnade roheliste puhkealade strateegiline planeerimine.
o Koostöös veterinaar- ja toiduameti ning väikeloomade varjupaiga töötajatega viidi Riia tn 5 kinnistult 23 väärkoheldud ning alatoidetud koera varjupaika.
o Lõpetati EL ÜF Projekt „Valga prügila sulgemine”, sh 3. etapp „Jäätmejaam”.
o Valga veemajandusprojekti – Valga linn raames on käiku lastud renoveeritud reoveepuhasti ja torutöid on tehtud 85% ulatuses.

Järgmise nelja aasta jooksul:

o 2014. a jooksul tänavavalgustuse renoveerimisprojekti realiseerimine, kooskõlas sellega renoveerida linna videovalvesüsteem,
o Vahtra tn - Viadukti tn läbimurde rajamine,
o Jaani kiriku - Sõpruse tn läbimurdele promenaadi rajamine,
o Kesk tänava, J. Kuperjanovi tn - Kesk tn - Vabaduse tn ristmiku, Viljandi tn, Sepa tn, Vahtra tn kõnniteede renoveerimine,
o Avaliku liiniveo hanke korraldamine aastateks 2014-2016 sh ühendus Valka linnaga,
o Linna heakorraeeskirjade kaasajastamine: muuta heakorraeeskirjad otstarbekamaks ja arusaadavamaks, jättes välja juba teiste seadustega reguleeritud nõuded,
o Vastavalt kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamisega inventariseerida alad, mille hooldamine jääb tehnikaga linna kanda ning millistel aladel jääb koormise kohustuse kandmine kinnistu omaniku kanda, Säde pargi renoveerimisprojekti (tellitud, töös, eskiis valmis, tööprojekt valmib 2013 novembris) valmimine ning realiseerimine.

Linnamajandusamet

Toimetamised:

o Linnavaraamet ja ehitusamet liideti üheks kogu linna planeerimist ja majandamist ühendavaks ametiks.
o CO₂ programmi raames on renoveeritud mitmed linna asutused. Viimasel paaril aastal eelkõige lasteaed Buratino, lasteaed Pääsuke, VIKP trassid ja koolihoone Vabaduse tn 13. Lisaks eelmainitud hoonetele on erinevate programmimeetmete toel uuendatud täielikult põhikooli hoone Kungla tn 16 ja oktoobrikuu jooksul saab osaliselt renoveeritud jaamahoone. Kõik eelpool nimetatud ehitustööd on olnud suuremahulised ja linna seisukohalt olulised.
o Peale linnale kuuluvate hoonete on suure varalise väärtusega ka linnale kuuluv mets. Kahe aasta jooksul on linnametsa majandamises muutunud müügistrateegia. Kui eelnevalt telliti metsa ülestöötamiseks raieteenus ning metsamaterjal müüdi avaliku enampakkumise korras, siis alates 2012. a sügisest leidsime, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel on kaasnevad riskid väiksemad ning raieõiguse müük on Valga linnale kasulikum. Kuna linnametsas on palju küpseid ning üleküpseid puistusid, otsustati suurendada raiemahtu, aastase määraga 3000 tm, millest 2000 tm moodustab kasvava metsa raieõiguse müük (lageraie) ning ligikaudu 1000 tm töötatakse üles oma jõududega (harvendusraie, sanitaarraie, aegjärgne raie).
o Linnamajandusamet haldab ka Pedeli randa. Viimasel kahel aastal on rannahoonesse valvurite kõrvale ära mahtunud ka rannakohvik, mis iseenesest on pisikene ettevõte, kuid oluline ranna kui puhkeala terviklikust seisukohast.
o Taastati ajaloolisel kujul Valga Vabadussammas
o Kaasamis- ja osalemisprotsessis on olulisim ameti spetsialistide osalemine üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ koostamisel ja uue ehitusseaduse ning planeerimisseaduse väljatöötamisel.

Lähiaastate perspektiiv ja arengusuunad:

o Linnale kuuluvate hoonete osas tuleb lähiperspektiivis eelkõige kaardistada linna vajadused, leida rakendus tühjalt või alakoormatult seisvatele hoonetele. Samuti oleks mõistlik koondada linnale kuuluvad ameti- ja sotsiaalkorterid süsteemselt gruppidesse ja parandada elamispinna kvaliteeti. Vajaminevates hoonetes tuleb eelkõige suurendada energiatõhusust, et vähendada ekspluatatsioonile minevaid kulusid. Siinkohal tooks välja märksõnad soojustus, ventilatsioon, säästuvalgustid jne. Järgneval aastal on osaliselt tarvis renoveerida ja ümber ehitada raekoda ja leida sobiv rentnik või operaator jaamahoone haldamiseks.
o Linnametsa seisukohalt on üks olulisemaid probleeme metsa vanuseline koosseis. Suhteliselt palju on vana ja küpsenud metsa, mis eeldab lähiaastatel intensiivsemat raiet ja metsauuendust. Endiselt on probleemiks prügistamine.
o Lähiaastatel on plaanis läbi viia kahekordne akteerimine kõigil linna kalmistutel. Projektikohaselt on vaja välja ehitada Toogipalu kalmistu ja kalmistuhoone.
o Kõige suurem väljakutse on lähiajal Valga linna ruumilise arengu suundumuste ülevaatamine ja uue ruumilise arengu dokumendi koostamine - linna üldplaneering ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Valga linnas on hädavajalik keskenduda kesklinna, eelkõige Kesk tänava piirkonna osa väljaarendamisele linnasüdameks koos keskväljakuga. Oluline arengusuund on koostada linna 8. kvartali teemaplaneering eesmärgiga luua linnatuumik. Olukorras, kus linnas on suur hulk tühjalt seisvaid maju ja kortereid, tuleb välja töötada eeskiri tühjalt seisvate hoonete lammutamiseks.

Arenguamet

Kõige olulisemad tulemused ja muutused

o Koostati Valga linna arengukava 2012-2020.
o Kasutusse on võetud arengu- ja eelarvekavade koostamise põhimõte: arengukava läbivaatamine aprillis, eelarvestrateegia mais. Selle tulemusena saab uue aasta eelarve koostamisel juba arvestada ajakohase arengukava ja eelarvestrateegiaga.
o Arenguameti põhiülesannetesse lisandus linna turundamine ja ettevõtluskeskkonna arendamine.
o Koostati ja sai rahastatuse Eesti-Läti-Vene programmist projekt „Be Good at Sport” – tegemist oli linnavalitsuse esimese rahastuse saanud projektiga nimetatud programmist.

Kõige põletavamad probleemid või tegevused, mis vajaksid lahendust järgmise nelja aasta jooksul

o Kõige suuremaks probleemiks on erinevates valdkondades projektialase nõrk võimekus, mis takistab arenguametil keskenduda olulistele teemadele nagu linna turundamise ja ettevõtluskeskkonna arendamise ning välissuhtluse ja arengukava täitmise koordineerimisse. Seega peaks järgmiste aastate jooksul oluliselt tõstma eri ametite ja allasutuste võimekust projektitaotluste koostamisel ja projektide juhtimisel.

Haridus- ja kultuuriamet

Kõige olulisemad tulemused ja muutused

o Koostati ja võeti vastu Valga linna üldharidusvõrgu korralduse arengukava 2011-2015 ja viidi läbi koolireform – Valga Gümnaasium töötab üksnes gümnaasiumiastmes ja on tagasi oma ajaloolises majas.
o Alustati Valga Vene Gümnaasiumi (VVG) järkjärgulist ümberkujundamist põhikooliks, mis jõuab lõpule. 2015/2016 õppeaastal.
o Korraldati ümber lasteaedadesse registreerimine – varem tegeles sellega lasteaed, nüüd linnavalitsus. Praegune süsteem on mugavam, kiirem, ülevaatlikum ja lapsevanemal piisab vaid ühe avalduse andmisest.
o Korraldati ümber sporditööalane tööjaotus Valga Linnavalitsuse ja SA Valga Sport vahel. SA Valga Sport tegutseb linna spordisündmuste korraldamise ja koordineerimisega, tehes koostööd spordialaliitude ja -klubidega. Tegeletakse spordirajatiste haldamisega, spordiinfo kogumise, kalenderplaani koostamise ja avalikustamisega, Valga Linnavalitsus seevastu spordieelarve koostamise ja spordiklubidele rahade eraldamisega, spordiklubidelt taotluste vastuvõtu ja nende menetlemise ning lepingute sõlmimisega.
o Keelekümblusmetoodika laiendamine Valga linna haridusasutustes, lisaks VVG-le ja lasteaed Pääsukesele avati selle metoodikaga rühm 2013 septembris Walko lasteaias.
o „Kiusamisest vaba lasteaed” metoodikate rakendamine kõikides Valga lasteaedades.
o Valka Kunstikoolis avati eestikeelne osakond.
o Valga Hariduskonverentsid (esimene 2011) on osutunud väga populaarseteks ja osalejaterohkeks, huvilisi on olnud ka väljastpoolt maakonda.
o Korraldati ümber logopeedilise teenuse osutamine lasteaedades, teenust on võimalus saada nüüd nii eesti- kui venekeelsetel lasteaia- ja kodustel lastel.
o Valga Militaarfestivalist on saanud rahvusvaheliselt igati arvestatav suursündmus, mille tutvustamine ja tunnustamine toimub juba üle maailma erinevates meediaväljaannetes. Valga – Valka kaksiklinnade festival ja Liivimaa Mihklilaat on oma mastaabilt igaaastaselt jätkuvalt arenev ja suurenev suursündmus. Alustatud on Pedeli jõekäärus kontsertide korraldamisega, mis on muutunud järjest menukamaks.
o Valga linna spordi- ja kultuuritegemiste paremaks esitlemiseks on võetud kasutusele SA Valga Sport ja Valga kultuuri- ja huvialakeskuse uued veebilahendused. Need on lihtsuse huvides kättesaadavad ka aadressidel sport.valga.ee ja kultuur.valga.ee. Asutud on liikuma Valga linna ühise ürituste andmebaasi loomise suunas.

Kõige põletavamad probleemid, mis vajaksid lahendust järgmise nelja aasta jooksul:

o Valga Gümnaasiumi maine tõstmine
o Noorte ja perede lahkumine Valgast.
o Palkade erinevus riiklikult tasustatud ja kohaliku omavalitsuse palgal olevate õpetajate vahel.

Rahandusamet

o Koostati Valga linna eelarvestrateegia
o Esimest korda juurutati printsiip, kus põhitegevuse eelarve valmistatakse ette ja kinnitatakse enne eelarveaasta algust.
o Varade parema säilimise ja kontrolli (inventuuride läbiviimise hõlbustamise) tõhustamise huvides on käivitatud varade inventeerimise elektrooniline süsteem.
o Rahandusameti koosseis on vähenenud ja töö on muutunud intensiivsemaks.
o Edaspidises tegevuses püüame veelgi rohkem oma töös kasutada elektroonilisi võimalusi ja juurutada uusi e-teenuseid.

Kantselei

Kõige olulisemad tulemused ja muutused:

o Valga Linna lehe väljaandmine. Tänaseks on Valga Linna lehte välja antud 16 numbrit (2011. aastal neli numbrit, 2012. aastal 8 numbrit ja 2013. aastal on juba ilmunud 4 numbrit ja üks on veel ilmumas (novembris). Valga Linna lehe tiraaž on 10 000 eksemplari, millest 2000 on vene keeles ja 8000 eesti keeles. Valga – Valka linnapäevade ajal antakse Valga Linna lehte välja ka läti keeles.
o Valga linna ametiasutuste (linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatavad asutused) hankekorra kehtestamine.
o Moodustatud on komisjon riigihangete alase järelevalve teostamiseks.
o Asjaajamise korrastamine ja elektroonilise asjaajamise osakaalu suurenemine. Alates 2011. aastast on oluliselt kasvanud elektroonilise asjaajamise osakaal, mis on muutnud asjaajamise kiiremaks, efektiivsemaks ja paberivabamaks.
o Linnavalitsuse hoonesse valveseadmestiku projekteerimine ja paigaldamine. Kokku paigaldati 7 kaamerat, neist üks on suunatud linnavalitsuse parkla poole. Igale korrusele paigaldatud 2 kaamerat.
o Valga linn on loonud kanali sotsiaalmeedias luues selleks Facebook’is temaatilise lehe ja sidudes sellega linna veebilehe.

Kõige põletavamad probleemid, mis vajaksid lahendust järgmise nelja aasta jooksul:

o Valga Linnavalitsuse arhiiviruumi laiendamine. Asjaajamises tekib paberkandjal dokumente, mis kuuluvad säilitamisele, kuid säilitamiseks puudub suuruselt (ja ka tingimustelt) vastav arhiiviruum.
o Uus Valga linna koduleht, mille struktuur on võrreldes praeguse kodulehega selgem ja arusaadavam ning toetab e-teenuste pakkumist.
o Uue elektroonilise dokumendihaldussüsteemi (koos kalendersüsteemiga) kasutusele võtmine.
o Valga linna tutvustamine, luues selleks vastavad infokandjaid (mitmekeelsed voldikud, koduleht, Valga Linna leht) ja linna meened (linna tutvustav video, raamat, linnameened jms) ning Valga linna logo ja vapi kasutamise tõhustamine nii linnaelanike kui ka asutuste seas (lipud, lindid jne). Selles osas peame oluliseks head koostööd eelkõige arenguametiga kuid ka teiste ametite ja asutustega.

Sotsiaalabiamet

Statistilised näitajad 

o Alloleval graafikul on 4 viimasel aastal toimetulekutoetust saanud perede arv. Allpooltoodud jooniselt on näha, et viimastel aegadel oli Valga linna perede elujärg kõige kehvem 2011. aastal, mil toetuse saajate arv oli enamikel kuudel üle 400 pere. 2013. aasta suvi on aga selles mõttes märgilise tähendusega, et majanduslanguse aastatega tekkinud töötuse kasv ja sellega seoses perede toimetuleku kehvenemine on oluliselt leevendunud ning selle aasta suvel oli toimetulekutoetuse taotlejaid esmakordselt alla 300 pere, millised näitajaid oli meil viimati 2009. aasta alguses.

o Registreeritud töötute arv Valga linnas on samuti vähenenud oluliselt.
Keskmiselt aasta lõikes on töötuid olnud:
2010. aastal 1200,
2011. aastal 900,
2012. aastal 758
2013. aastal 722.

o Endiselt on töötuse puhul probleemiks pikaajaline töötus ja sellega kaasnev üha raskem tööturule naasmine, alkoholiprobleemid ja kestev vaesus. Tööandjatelt saadud info põhjal võib öelda, et tekkinud on struktureeritud tööpuudus, mis tähendab, et vaatamata töötusele esineb tööandjatel raskusi tööjõu saamisega. Ühelt poolt on see seotud pikaajaliselt tööta olnud inimeste töötamise motivatsiooni vähenemisega, teisalt aga madalad palgad, mistõttu miinimumpalgaga töötamisele eelistatakse töötu olemist ja toetustel elamist.
o Lastetoetuste reformi käigus lisandus kohaliku omavalitsuse kohustuste hulka vajaduspõhise peretoetuse maksmise kohustus. Rahandusministeerium prognoosis vajaduspõhise peretoetuse saajaid tulumaksu laekumiste ja toimetulekutoetuse saajate arvu järgi ja Valga linnas arvestati selliselt vajaduspõhise peretoetuse vajajaiks 462 peret. Sellise arvu põhjal valmistusime suureks töömahu tõusuks, isegi uue töötaja palkamiseks. Taotlemiste esimene kuu, juuni, tõi 88 peret, juulis lisandus 28 ja augustis vaid 5 peret. Praegu on kokku saamas 114 peret vajaduspõhist peretoetust, aga oodatust on see vaid neljandik. Sellise väikese huvi põhjuseks on vajaduspõhise peretoetuse ebamõistlik taotlemise protseduur ja toetuse väiksus. Sissetulekuteks loetakse aga pea kõik pere saadavad rahad, alates tavalisest lastetoetusest, 19,18 eurot, kuid ka omavalitsuse poolt makstavad lasteaiamaksu ja koolilõuna toetused, omastehooldajale makstav väike toetus. Sotsiaalabiameti töökoormus suurenes siiski, kuid töö tehakse ära olemasoleva personali ja ametisisese töö ümberkorraldamisega.

Uuendusi ja käivitatud tegevusi sotsiaalhoolekandes

o 2012. aastal anti vanurite hooldekodu teenus MTÜ Valga Hoolekandekeskuselt üle AS Valga Haigla hallata, kes moodustas selleks haiglasse hoolekandeosakonna. Teenuseosutaja muutmine möödus sujuvalt ja praeguseks on hooldekodu klientide arv tõusnud varasema 60-lt kuni 90-ni.
o 2012. anti Valga linna kasutusse 5 elektriautot, millest 2 anti Valga Haiglale koduõenduse ja hoolekandeteenuste vajadusteks ning 3 on sotsiaalabiameti koduhooldustöötajate ja lastekaitse kasutuses. Välja ehitati laadimispunktid Valga Linnavalitsuse juurde ja Valga Haigla garaažidesse. Elektriautod on töötanud laitmatult ning on linnatingimustes ideaalsed masinad. Pikemate vahemaade korral on kindlasti nende puuduseks väike läbisõiduvõime ja ka kiirlaadimisele kuluv aeg.
2013. a käivitus vabatahtlike tööna toidupank Eesti Toidupanga, Domus Petri Kogu ja sotsiaalabiameti nõuannete toel. Praeguseks tegutsevad nad Lembitu tn 2 hoone ruumides ja jagatakse vähekindlustatud peredele Euroopa Liidu toiduabi ning kaubanduskettidest ja kiriku vahendusel saabunud toiduainete annetusi.
o 2013. aastal suurendati linna sünnitoetust 100 eurolt 330 euroni, mis makstakse välja kolmes osas. Suurendati omastehooldajate toetusi täiskasvanute puhul 7-lt 10 ja 15-lt 20 euroni, puudega laste hooldajatel 19-lt eurolt 30 euroni. Puudega laste puhul panustatakse enim sotsiaal- ja tugiteenustesse: puudega lastel on lasteaedades ja koolis tugiisikud, kes tegelevad individuaalselt laste juhendamise, õpetamise ja abistamisega, tugiisikuid on palgale võetud 6 ning kogukulu sellele 37 185 eurot. Lisaks finantseeritakse puudega laste päevahoidu, ööpäevaringset hooldust, kompenseeritakse abivahendeid, rehabilitatsiooni- ja taastusraviteenuseid ja nõustamisteenuseid ning tehakse kohandustöid puudega laste kodudes.