Põhjalikumalt tegevusprogrammist: 5. Valga lahedaks!

Tutvustan põhjalikumalt ja kommenteerin oma tegevusprogrammi: 5. Valga lahedaks!

Linnaelu, eelkõige noortel linlastel, peab olema lõbus ja lahe. Kui linnas on piisavalt lõbusat ja noortele meelepärast tegevust, ei kalduta alkoholi ja narkootikumide poole.

• Rekonstrueerime ekstreemspordi sisehalli ja loome võimalused ekstreemspordiga tegelemiseks vabas õhus.

Valgas Piiri 16 asub ekstreemspordi sisehall, kus on võimalik harjutada aastaringselt. Hall kuulub AS Sangarile ja Valga linn rendib seda ning on andnud selle kasutada ekstreemsportlastele. Ekstreemspordihall vajab aastaringseks kasutamiseks küttelahendust ja uuendamist vajab sisustus. Esmalt peab kokku leppima halli praeguse omanikuga, kas oleks võimalik hall saada linna omandusse või saada kinnitus, et omanik ei lõpeta rendisuhet teatud aja jooksul. See on vajalik selleks, et kindlustada pikemaajalised investeeringud. Järgmiseks otsime koos tubli ekstreemspordiklubiga MTÜ Dirty South raha projektidest. Valga linn soovib, et klubi võtaks kogu hall majandamise ja vastutuse seal toimuva eest endale. Lubame et toetame nende tegevust igakülgselt. Olgugi et Valga sisehall on üks suurimaid Eestis ja kasutatav aastaringselt, on Valga noored unistanud ka vabas õhus ekstreemspordiga tegelemisest. Koos noortega mõtleme läbi kus ja milline võiks Valgas olla vabaõhu skatepark ja teeme selle ka valmis.

• Rajame kaasaegse kino, ehitame välja kontserdiplatsi meelelahutusüritusteks ning toetame teatritegevust luues paremad võimalused harjutamiseks ning etenduste korraldamiseks.

Kino on jälle moes! Tänapäevane kino on meelelahutusasutus, kus ruumiline heli ja pilt, pehmed mugavad istmed ning võimalik osta popkorni ja värskendavaid jooke. Digiajastule üleminek sunnib lähiajal välja vahetama praeguse kultuurikeskuses kasutatava filmilinti kasutava tehnika. Digiajastu kinotehnika võimaldab lisaks kvaliteetsele helile ja pildile saada filmid näitamiseks kohe, kui need Eestis linastamisele jõuavad. Praegu peame ootama filmikoopia järjekorras, mistõttu uued kuumad filmid sageli enne mujal ära vaadatakse. Praegune saal kino tänapäevaseks näitamiseks ei sobi. Selleks et mitte segada kultuurikeskuse huvialaringide tööd, näidatakse kino ainult ühel päeval nädalas, muul ajal on ovaalsaal lihtsalt hõivatud. Leiame uue kinonäitamise koha, kus oleks 50-100 istekohta ja mida oleks võimalik kohandada näiteks ka teatritegemiseks, seminarideks vms. Tänapäeval on muutumas trendiks, et kinod tekivad kaubanduskeskuste juurde. Selline kooslus on kasulik mõlemale poolele – ostlema tulijad saadavad pisipere kinno või siis enne kinoseanssi käib pere ringi peale ka ostukeskuses. Ühe võimalusena kaalume Valgas kaubanduskeskuste omanikega koostööd või otsime uued ruumid. Ka Valka linn on huvitatud projektist, mistõttu pole välistatud, et kaasaegne kino tuleb kaksiklinna peale ühine.

• Kahekordistame linna toetusi kultuuri- ja spordiklubidele väärtustades juhendajate/treenerite tööd.

Meie linnas on väga korralik kultuuri- ja sporditaristu. Kui veel lisada Valka poole võimalused, siis on meil kaksiklinna peale kokku kaks staadionit, kaks muusikakooli, kaks kultuurikeskust, kaks spordihall, kaks lasketiiru, kümneid kilomeetreid kergliiklusteid ja jooksuradu jne. Aga elu nendes panevad käima juhendajad ja treenerid. Pelgalt entusiasmist ei vea enam huvitegevust või spordiklubi. Ka treener ja huviringi juht peab saama normaalset palka ja sotsiaalseid garantiisid. Ka kultuuris ja spordis peab saama põhimõtteks - inimene eelkõige! Me kahekordistame kultuuri- ja spordiklubi toetuse linnaeelarves, et hoida ja kutsuda meie noortega tegelema parimaid oma ala asjatundjaid.

• Rajame igal aastal vähemalt 1 km jalgrattateid ja hoiame puhtana Valga ujumiskohad.

Valgas ja Valkas on kokku kümneid kilomeetreid jalgrattateid. Kahjuks on need ehitatud pigem sportimiseks ja vaba aja veetmiseks, mitte arvestades igapäevase kasutamise vajadusi. Moodsas Euroopas on jalgrattatee linnas tähtsal kohal ning Valga oma suurusega on täiesti jalgrattalinn. Kergliiklustee oleks hästi kasutatav ka ratastooliliikluseks ja lapsevankritele. Soomes nägin, kuidas koolilapsed kasutasid jalgrattaid ka talvisel ajal, sest need olid hästi hooldatud ja turvalised. Uue üldplaneeringuga planeerime hästitoimiva ja inimeste igapäevaliikumisega arvestava kergliiklusteede võrgu. Kasutades Euroopa Liidu vahendeid alustame kesklinnast äärelinnu siduva võrgustiku ehitamisega tempoga vähemalt 1 km aastas. Ideaalne linn oleks selline, kus kõik asjad saaks aetud jalgsi või jalgrattaga.

Valga avalik rand on planeeritud rutakalt ja oskamatult. Kahjuks on seal puudus parkimiskohtadest, mänguväljakud jäävad rannaalast eemale, rannamaja asub rannast liiga kaugel jne. Ei ole Mõeldud võimalikule rannaga seotud ettevõtluse vajadustele (kohvikud, sportimisvõimalused, minigolf jne). Kaalume võimalust tuua avalik rand kesklinna ja siduda see paremini ettevõtluse ja muude puhkamisvõimalustega. Rand peab olema turvaline ja puhas.