Mida teha Valgaga?

Reporter Mikk Salu küsib „Mida teha Valgaga?“. Kui vastata küsija pealiskaudset stiili kasutades, siis võiks ju vastata, et äkki annaks Valga linna koos raudteesõlme ja ettevõtetega tagasi Lätile, nii nagu oleme kinkinud kümneid tuhandeid täies elujõus töötajaid ja noori peresid Soomele või nii nagu oleme olnud nõus saatma sadu miljoneid eurosid maksuvabalt riigist välja rahvusvahelistele suurfirmadele? Selliselt mõeldes loobume täna Valgast, homme Võrust, Narvast ja Pärnust. Kõik need on Tallinnast liiga kaugel ja kahanevad linnad. Kahjuks ei olnud arvamuse kirjutajal kas aega või oskusi süveneda teemasse ja analüüsida põhjuseid. Oleks võinud ju helistada ja küsida…

Valga on linnana 430 aasta jooksul üle elanud paremaid ja halvemaid aegu. Kümneid kordi on linn maha põletatud ja olnud sõdadest rüüstatud. Tõsised probleemid said alguse linna poolitamisega 1920. aastal Eesti ja Läti vahel. Eesti Vabariik mõistis viga ja taasmoodustas Valga maakonna, et olla tugev lõunapiiril. Eesti Vabariigi algusaastatel linn ja selle ettevõtlus arenes. Nõukogude ajal jätkus suurtööstuse koondumine Eesti linnapoolele, kuid tööl käidi mõlemalt poolt piiri (piiriületus oli teatavasti siis täiesti vaba). Linna asustati palju nõukogude sõjaväelasi ja nende peresid. Kui Eesti ja Läti taasiseseisvusid, taastati piirikontroll keset Valgat ja Valkat kõige rangemas vormis. Teenuste-, kaubandus- ja tööturg poolitati, ebamugavustest piiriületustel sh kartsas istumisest, räägitakse siiani hirmulugusid. Alles 2007. aastal (!) piiritõkked lammutati ja pärast Schengeni ühise viisaruumiga liitumist sai Valgast Valkasse vabalt liikuda kogu linna ulatuses. 15 aasta jooksul, kui taasiseseisvunud Eestis toimus kiire areng, oli Valga linn ühest küljest läbi lõigatud – peaaegu nagu Berliini müüriga. Sama hull oli olukord Läti poolt vaadatuna. Alles viimased viis aastat taastub kaksiklinn ajaloolise majanduskeskusena.

1. jaanuarist võetakse Läti Vabariigis kasutusele euro ja sellega on seletatav lätlaste järjest elavam huvi Valga-Valka vastu. Kui vaadata konsolideeritud näitajaid, siis kaksiklinna peale kokku on peaaegu 20 tuhat elanikku, koos lõuna- ja põhjasuunaliste seotud aladega on piirkonnas umbes 35 tuhat elanikku. Sellisena vaadates, Eesti ja Läti konteksti arvestades, on tegemist üsna suure linnaga. Ilma riigipiirita on selline linn kahtlemata keskus, kuid siin jõuamegi mitmete probleemideni, mis Valgat ja Valkat jätkuvalt painavad. Nimetan siin mõned:

1. Kui Valkast käiakse tööle Valgasse või vastupidi, ei laeku tulumaks kohalikku eelarvesse, vaid riigieelarvesse. Hinnanguliselt on Valkast Valgasse töölekäijaid mitmeid sadu. Maksulaekumised on seetõttu madalamad ja statistilised palganäitajad ka moonutatud.

2. Kõikide piiriüleste (avalike) teenuste pakkumisel võiks tõhususest lähtudes teha seda kaksiklinnas ühiselt. Riikide seadusandluses on aga palju piiranguid, mis teenuste ülepiirilist vaba liikumist takistavad (sh tarbijakaitse-, keele- ja maksuseadused). Probleeme on üle piiri tööl käimise puhul sotsiaalmaksu laekumise, ravikindlustuse arvestamise, pensionisammastesse kogumise kui ka tulumaksuvaba miinimumi arvestamisega. Kuigi kaksiklinnas on tööjõupuudus ja samal ajal ka tööpuudus, tekitab üle piiri tööl käimine inimestes ebakindlust ja segadust. See omakorda pärsib ka ettevõtteid.

3. Riikide valitsused vaatavad kumbagi kaksiklinna poolt iseseisva üksusena, mistõttu eraldi vaadatuna tundub investeering ebatõhus. Kahjuks on siiani tuntav mitmete Riia ja Tallinna riigiametnike üksteisele ärategemise soov ja seisukoht, et ükski riigi investeering ei tohi kuidagi olla kasulik teisele riigile (loe: konkurendile). Õnneks on meil häid näiteid kutseõppest ja huviharidusest, kus kasusaajaid on mõlemal pool riigipiiri, kuid selle saavutamiseks on tihti kulunud aastaid selgitusi ja bürokraatia murdmist. Olukorda võimendab projektipõhine Euroopa Liidu rahade kasutamine, kus Eesti ja Läti riikide tegevuskavades peaaegu puuduvad kokkulepped. Kumbki pool ajab oma asja, küüned sissepoole ja naabrist parem olla tahtes.

Eesti riigil on ülepiirilist mõju kaalutledes Setumaa programm. analoogiliselt vajavad Valga ja Valka riikide vahel kokku lepitud tegevus- ja investeeringukava. Valga ja Valka on omavahel sellist kava arutanud ja keskvalitsustele edastanud. Kava on integreeriv, mitte dubleeriv. Rõhutakse ühisele kaupade-, teenuste- ja tööjõuturu väljaarendamisele. Loodame keskvalitsuste olukorda mõistvale suhtumisele, mis mõnikord nõuab erandite tegemist seadusandluses või üldistes tavades.

Eesti maailmale esitletud edulugu tuleb kohalike omavalitsuste ja maapiirkondade arvelt, kuid see ressurss on ammendumas. Tegelikult on olemas teine tee, kus keskvalitsus tunnistab võimetust tervet Eestit Toompealt juhtida ning annab kohalikele omavalitsuste tegutsemiseks oluliselt vabamad käed ja rahalised vahendid vastutuse võtmiseks kohapeal. Arvestades et koos Valkaga on Valgas kokku peaaegu 20 000 elanikku, siis näen kaksiklinnal tulevikus suurt potentsiaali. Tuntav on Läti taastumine majanduskriisist ja lätlaste suurenev huvi Valga vastu. Hetkel toimiv majanduspoliitika on suitsiidne tervele Eestile ja pikas perspektiivis kasulik ainult Helsinki-Tallinn kaksiklinnale. Liivimaast võib Eesti nii ilma jääda.