Põhjalikumalt tegevusprogrammist: 2. Peatänavad ja fassaadid korda!

Tutvustan põhjalikumalt ja kommenteerin oma tegevusprogrammi:

Korda peab mõistagi saama kogu linn, kuid kordategemist saab ja peab alustama peatänavatest. Korras peatänavad annavad linnale linna näo.

• Lisaks Kuperjanovi tänavale rekonstrueerime täies ulatuses Kungla, Lõuna, Raja, Võru ja Tartu tänavad.

Valga linnas on kokku 82 km teid ja tänavaid. Tänavad on erineva liikluskoormuse ja tähtsusega. Linna üldplaneeringuga on määratletud põhitänavate võrgustik. Linna külalistele jätab tänavate olukorrast esmamulje peatänavate seisukord. Kümneid aastaid pole põhitänavaid rekonstrueeritud, mistõttu on nad halvas seisukorras. Sel aastal saab rekonstrueeritud põhjalikult J. Kuperjanovi tänav koos Vabaduse-Kesk ristmikuga. Pärast vee-, kanalisatsiooni- ja sadevetetorustike rekonstrueerimist põhitänavate all rekonstrueerime need täielikult. Alustame põhitänavatest: Kungla, Lõuna, Võru, Tartu. Taotleme Euroopa Liidu järgmisest rahastusperioodist toetust transiittee väljaehitamiseks Võru-Viadukti-Pikk-Tartu tn marsruudil. Võimalikke lahendusi on kaks: Lõuna tänava kaudu või Saviaugu tänava kaudu. Kindlasti tuleb välja ehitada Viadukti tn ühendus Vahtra-Pikk tänava ristmikuni.  Ehitame välja Tartu-Pikk ristmiku, mis täna on liiklusohtlik. Tegime Maanteeametile ettepaneku koostöös projekteerida Võru tänava lõigus Lõuna tänav kuni linna piir ja sealt edasi kuni Lüllemäe ristini. Nõuame et keskvalitsus arvestaks teehooldekavas Euroopa Liidu vahendite kasutamisel ka Võru-Mõniste-Valga maanteel Valga linna territooriumile jääva teeosaga.

Loomulikult vajavad ka mitmed väiksemad tänavad korrastamist. Kattega teedeks saavad kindlasti Narva, Õhtu, Siguri, Mäe ja mitmed teised teed.

Loe ka minu lühikest ja lihtsat ülevaadet Valga linna teedest siit.

• Koostöös kinnistu omanikega korrastame tänavate äärsed räämas kinnistud ning lammutame ohtlikud hooned.

Kahjuks on kõigi linnade ühine häda mahajäetud räämas kinnistud. Reisides Euroopas ja hoolikalt vaadates jäi igal pool silma kinnilöödud akende või siis koorunud värviga hooneid. Meil 1990ndatel läbiviidud lauserastamine ja tagastamine ei hinnanud, kas hoone uuel omanikul on vahendeid ja ideid oma vara heaperemehelikuks kasutamiseks. Nii on kahetsusväärselt maju, mis reostavad linnaruumi. Siin saab aidata ainult piitsa ja prääniku meetod. Alustame põhitänavate äärsest hoonestusest ja anname linnavolikogu korrakaitsekomisjonile volitused hinnata iga kinnistu korrasolekut. Räämas kinnistute puhul pakume hoone omanikule võimalikke lahendusi: korrastada hoone, lammutada hoone või anda linnale üle (et siis vastavalt olukorrale hoone kas lammutada või korrastada). Eraldame linnaeelarvest selleks tegevuseks aastas vähemalt 20 000 €. Lähtume põhimõttest: kui ei oska - õpetame, kui ei suuda - aitame, kui ei taha – sunnime!

• Rekonstrueerime igal aastal vähemalt 1 km kõnniteid.

Valga linn on oma suuruselt paras jalgsi- ja rattasõiduks. Kõnniteede võrk on nõukogudeaegne nii korralduselt kui kvaliteedilt. Tänavavalgustuse vahetuse käigus saavad asendatud ka kõnniteede alused elektrikaablid. Pärast seda on võimalik järk-järgult hakata kõnniteid tänapäevaseks ehitama. Kaasaegne kõnniteed toetab jalgrattureid ja lapsekärusid. Puuetega inimestel peab olema ratastoolis linnas liikumine sama kerge, kui kõigil teistel.

• Koostöös ühistute ja kinnistute omanikega korrastame tänavaäärsete majade fassaadid. Anname selleks ühistutele ja omanikele linnapoolset tuge ja abi.

Muu hulgas Euroopa Liidu 2014-2020 rahastusperiood pakub toetusi hoonete energiasäästlikumaks ehitamiseks. Enne seda on vajalik välja selgitada hoone olukord, projekteerida võimalik lahendus ja leida asjatundlik ehitaja. Tahame siin tulla appi ja pakkuda nõu, kuidas hooned saada energiasäästlikumaks ja korraga parandada ka väljanägemist.

• Hoiame tänavad ja haljasalad aastaringselt hooldatuna ja korras.

Valgas on üle 40 hektari haljasalasid, parke ja muid linnavalitsuse poolt hooldatavaid alasid. Naljaga pooleks võiks öelda, et heina niitmisel oleme võrdsed mõne keskmise põllumajandusettevõttega. Paraku kui põllumehed saavad toetusi, siis linna jaoks on haljasalade niitmine aasta-aastalt järjest kulukam. Vaatame üle linna hooldamise põhimõtted ja leiame nutikaid kokkuhoiukohti järgi andmata hoolduskvaliteedile. Haljasalad tuleb paremini ette valmistada, et saaks neid hooldada masinatega. Tänavate hoolduses suurendame järelevalvet tööde kvaliteedi üle. Pärast mahukate kaevamistööde lõppu kaob ka linnast liiv ja tolm, mis paratamatult ehitustöödega kaasas käib. Siis saame oma linna jälle puhtaks ja ilusaks kasida!

• Rajame tänapäevase ja energiasäästliku tänavavalgustuse

Saastekvoodi müügist saadud vahendite arvelt on meil võimalik ühena Eesti seitsmest linnast täies mahus välja vahetada tänavavalgustus. Eesmärgiks on saada energiasäästlik ja samas tõhusam valgustus. Uus valgustuslahendus on täielikult juhitav, võimaldab jälgida valgustatust tänavate ja piirkondade kaupa. Eraldi saavad lahendatud jalakäijate ületusrajad, eriti lasteasutuste juures. 2014. aasta jooksul saab linnas vahetatud peaaegu 2000 tänavavalgustuslampi.